Paide tehisjärve hiidkala õgib kajakaid ja parte
Krass selgitas, et üks kalamees näinud kevadel, kuidas järve keskel püüab part meeleheitlikult õhku tõusta, kuid keegi justkui hoiaks teda kinni.
Võitlus olnud äge ja sulgi lennanud igasse ilmakaarde, kuni pardi jõud rauges ja ta vee alla kadus. “Ega ma juttu väga tõsiselt kohe võtnud,” tunnistas Krass.
Tõsisemalt hakkas Krass kuuldut uskuma jaanipäeva paiku, kui ta tehisjärvel kalal oli. Ta loopis kalade meelitamiseks vette saia, millest tahtis osa saada üks part.
Samal ajal, kui Krass oma varustust kohendas, kuulis ta vees sulpsatust ja pilku tõstes avastas, et saiamaias part on kadunud, üksnes veeringid lainetasid samal kohal. “Oleks ta lendu tõusnud, oleksin teda näinud, kuid ta kadus vee alla ja jäigi sinna,” meenutas ta. “Oleks ta lihtsalt sukeldunud, oleks pidanud ju uuesti pinnale tõusma.”
Lõplikult sai Krass kinnitust hiiglaslikust röövkalast ühel varajasel hommikupoolikul, kui läks taas tehisjärvele kalastama.
Randa lasteala juurde jõudnud, nägi ta madalas vees ujumas paarikümmet kajakat ja parti.
Krass sõnas, et oli lindudest just möödunud, kui kuulis selja taga hirmsat hädakisa. End ümber pööranud, nägi ta, kuidas kõik linnud peale ühe õhku tõusid. “Üht kajakat vedas vee alla palginotti meenutav elukas,” lausus ta. “Hetk hiljem seletas silm, et see on suur kala, kelle lõugade vahel on sorakil tiibadega kajakas.”
Et Paide tehisjärv on üle 25 aasta vana, pakkus Krass, et küllap “veekoll” ongi mõni paarikümne aasta vanune haug.
Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson ei kahelnud Paide kalameeste jutust linde söövast hiidkalast. “Olen ka püüdnud haugi, kelle kõhust leidsin pardi,” sõnas ta.
Ujujatel ei tasu Siimensoni meelest kala karta, sest Eestis pole teada ühtki juhust, et suur kala oleks inimest rünnanud. “Inimene on siinsetele kaladele ikka liiga suur,” lausus ta. “Kalad näevad vee all hästi ja inimkogu nähes põgenevad selle suure eluka eest.”
