Konflikt on nii kirglik ja tavatu, et võib kasvatada ühe pere tüli riikide vaheliseks vastasseisuks, vahendab ERRi saade
.

Nimelt varastas isa 23. juuli ööl kuueaastase Ingela ema korterist Pärnus ja viis Norrasse, kus ta tüdrukut ema eest varjab. 40 päeva pärast röövi leidis “Pealtnägija” varastatud lapse väikesest Gjoviki linnast üles. Esmapilgul ei jäta miski muljet, nagu oleks Ingela isaga vastutahtsi.

Ka tütre ära varastanud Tor Arne (38) ei karda, et teda kurjategijaks peetakse. „See ei olnud kriminaalne. Ainus ebaseaduslik asi oli Jana korterisse sisenemine, aga ma tegin seda lapse huvides. Kuid tema Norrasse tagasi toomine oli täiesti seaduslik,” kinnitab õnnelik isa.

Jana (30) ja Torn Arne tormiline abielu lahutati 2004. aastal. Kaks aastat hiljem tekkis naisel kahtlus, et isa kuritarvitab kohtumistel Ingelat. Eestlanna jagas oma kahtlusi Norra sotsiaaltöötajatega, kes aga ei leidnud last uurides mingeid tõendeid. Naine tundis end väljapääsmatus olukorras — kohtuotsus sundis teda last isaga kohtumistele lubama.

Mullu augustis tuli Jana tütrega Eestisse ja keeldus Norrasse naasmast. Just lapse viimine Eestisse vastu isa tahtmist ja alusetuks osutunud süüdistused lapseahistamises häälestasid kohtu Norras Jana vastu. Tänavu mais muudeti ema selja taga varasemat otsust ja anti kõik vanemlikud õigused isale.

Sel hetkel oli Ingela elanud sisuliselt kogu elu emaga ja üle poole aasta Pärnus. Sellest hoolimata nõudis Tor Arne nüüd Eesti kohtus tütre sunniviisilist tagastamist Norrasse. Just lapse huvidele viidates, jättis Pärnu Maakohtu kohtunik Maili Tartu tänavu 15. juulil isa taotluse siiski rahuldamata.

Täpselt nädal hiljem hiilis norralane kell 4.30 hommikul Jana korterisse ja viis lapse minema samal ajal, kui ema kõrvaltoas magas.

Kokkuvõttes valitseb pretsedenditu ja vastuoluline olukord. Mitte ainult ei toeta Norra lastekaitse isa ja Eesti lastekaitse ema, vaid Eesti ja Norra kohtud on asunud lapse saatuse osas risti vastupidisele seisukohale. Ehk teisisõnu — kui Jana lapse tagasi varastaks ja Eestisse jõuaks, oleks siin kõik juriidiliselt jälle korras.

„Muidugi käis mul see mõte läbi,” tunnistab Jana. „Aga ma ei ole selline lindprii, kes teeks seda sama hullust, nagu mees tegi,” kinnitab naine, et eelistab lapse eest võidelda juriidiliste kanalite kaudu.