Eesti on Euroopa suurima puudega riik

Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) statistika järgi saab Eestis puudega seotud sotsiaaltoetust üle 8000 inimese igast sajast tuhandest elanikust, millega edestame konkurentsitult kõiki 26 ülejäänut liikmesriiki.

Puuetega seotud toetuste maksmine kasvas statistika järgi Eestis pea kahekordseks aastatel 2000–2001, mil rakendusid näiteks hooldajatoetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, puudega täiskasvanu toetus ja täienduskoolitustoetus.

Selliseid riiklikke toetusi sai Eestis mulluse seisuga 115 000 inimest, kellest põhiosa ehk üle 60% olid pensioniealised. Statistika näitab, et puudetoetuste määramine suurenebki plahvatuslikult pensioniikka jõudnud inimeste rühmas ja kogu elanikkonda arvestades on nende osakaal millegipärast suhteliselt ebaproportsionaalne.

Seega on poliitikutel kahtlus, et puudetoetused ei lähe sinna, kuhu vaja, vaid on muutunud omamoodi väikeseks pensionilisaks.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi tunnistas, et need toetused on olnud probleemiks alates sisseseadmisest. “Kui inimesel jätkub teadlikkust ja ettevõtlikkust, siis ta selle toetuse ka saab,” nentis Ligi. “Puuete enamik tuleneb meil vanadusest, teised riigid on selle kaotanud. Pension ongi ju selleks seatud, et toetada inimest, kes pole enam võimeline tööd tegema,” rääkis ta lisades, et praegune süsteem pole enam jätkusuutlik.

Sotsiaalminister Maret Maripuu oli oma hinnangus tagasihoidlikum, arvates, et teema vajab põhjalikku läbiarutamist. “Neid asju tuleb hoolikalt kaaluda koos sotsiaalhoolekande seaduse arutamisega. Inimestele on ju puuded juba määratud,” tunnistas ta olukorra keerulisust. Maripuu möönis aga, et inimesed võiksid vajada rohkem kättesaadavaid teenuseid kui praeguseid väikeseid puudetoetusi.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines