Mohni saarevahi Õie Kestersoni sõnul pidavat saarel vana surnuaia tõttu kummitama, kirjutab Nelli Teataja. Nimelt puhkavad seal suhteliselt rahutud hinged, kelle elulõng katkes tormises meres või vägivalla läbi. Kogu saar pidavat nüüd kummitama, eriti meeldib kummitustele toimetada eluruumide ümbruses ja sees.

“Asju otseselt ei lenda, aga hääli olen igasuguseid kuulnud. Mõnikord öösel kuulen koputamist teiselpool seina, kus ei tohiks kedagi olla. Silmanurgast olen märganud, et keegi jalutab õue peal, kuigi olen teadnud, et tol hetkel saarel kedagi peale minu ei olnud.”

Isa Aleksander pühitses ära nii surnute hinged kui saarevahi maja. “Varurelvaks” jätab preester Õiele kausitäie pühitsetud vett, millega pritsida kohti, kust kummitused veel julgevad nina välja pista.

“Koht iseenesest jättis mulle vägagi rõõmsa ja positiivse mulje. Sellised asjad juhtuvad üldjuhul ikkagi süngemates paikades, süngemate inimestega,” ütles preester.