Tuletõrjuja ametit pidav 36-aastane Rene Martin oli istunud koos poja Steniga järve kaldal veidi üle 12 tunni, kui õngekork järsult vee alla kadus. “Kala rabeles jõuliselt ja püüdis mu konksuga kõrkjatesse ujuda,” meenutas ta Järva Teatajale.

Mõnekümneminutilise ponnistuse järel õnnestuski Martinil kala veest kätte saada. “Karpkala nähes oli rõõmu palju, et see on niivõrd suur,” sõnas ta.

Üllatusest hoolimata kaalus Martin saagi kiiresti ära — karpkala kaalus 10,4 kilogrammi — ja laskis ta pärast pildistamist vette tagasi.

Kahekümne viie aastase kalamehestaažiga Martini meelest peitubki püügivõlu kala veest välja tõmbamises ja selle vette tagasi laskmises. “Lugupidamisest meie vete ühe väärikama kala vastu pole ma nende söömisest väga huvitatud,” põhjendas ta. “Kalli varustuse soetamise asemel oleks sel juhul targem kala poest osta.”

Tartu Ülikooli Mereinstituudi teadlast Jaak Tambetsit uudis Tarbja järvest püütud karpkala kohta üllatas. “Kesk-Eesti vetest pole sedavõrd suuri kalu just tihti püütud,” põhjendas ta. “Samas tunnen kalameest isiklikult ja tean, kui pühendunud ta oma hobile on.”

Viimane teade Järvamaal püütud hiigelkala kohta pärineb möödunud aasta juulist, mil ajalehed kirjutasid paidelasest Virve Krassist, kes oli püüdnud kohalikust tehisjärvest täpselt kümme kilogrammi kaaluva haugi. Oletatavasti püstitas Krass sellega Eesti naiste kalapüügirekordi.