Timberg: eelarvekärped ei mõjuta võimekust
“Umbes kolm miljonit on niisugune soft-valdkonnad: lähetused ja suvepäevad ja kõik, millest me seal loobusime. Kaheksa miljonit oli see raha, mis meile anti esimest korda selleks aastaks, kus me pidime ostma varustust, täiendavat operatiivvaru just metsatulekahjudeks: voolikuliine, magistraalliine, ja osa sellest pidi olema majanduskulu, mis oleks pidanud minema kütuse kompenseerimiseks.”
Timbergi sõnul jäid voolikud küll ostmata, aga kriitilist seisu ei ole, eelarvekärped panevad lihtsalt ametit pingutama, ja ressursse paremini arvestama. Bensiiniraha tagasisaamiseks tuleb aga iga operatsiooni lõppedes esitada rahandusministeeriumile taotlus, nagu tehti ka varasematel aastatel.
“Meie valmidus on praegu riigis selline, et me oleme valmis kaheks suuremaks põlenguks erinevates regioonides ja siis natuke väiksemaid, või siis üks suur ja siis palju väiksemaid,” selgitas päästeameti peadirektor. “See on meie võimekuse piir ja seda võimekuse piiri toetab see, et aastate jooksul on tekkinud meil — julgen väita — väga professionaalsed päästetööde juhid.”
Timberg rõhutas päästevõrgustiku ja eelkõige vabatahtlike tähtsust, sest päästemeeste ressurssi ei ole mõeldav hoida suuroperatsioonide jaoks. Ta tõi esile ka õhujõudude toe Vihterpalus.
“Esimest korda me tundsime võrgustikus tugevat tuge õhujõudude käest, Eesti õhujõudude käest, olgugi et nende vahendid ei ole nüüd väga kaasaegsed, aga seal on kustutusseadmed peal ja nad ikka tegid — nii helikopterid kui lennukid tegid mõlemad kuskil 100 väljalendu ja me saime tegelikult selle tulefrondi pidama suuresti nende abiga,” rääkis Timberg.
