Vaidlus algas 2007. aasta 19. märtsil, mil AS Ühisteenused piletikontrolör karistas isikut rahatrahviga, kuna tal ei olnud ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõitja polnud jõudnud kontrolli hetkeks veel piletit komposteerida, seisab riigikohtu kodulehel.

Riigikohus nõustus oma otsuses, et nii kriminaal- kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi — karistusvõimu — teostamist ja et tulenevalt põhiseadusest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Ehkki ühistranspordiseadus seda küsimust reguleerib, tuleneb AS-i Ühisteenused tegelik volitus kohtuvälise menetlejana hoopis Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust. “Juba ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses — koos võimaliku kohtumenetlusega — ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena,” kirjutab riigikohtu üldkogu oma otsuses.

AS-ile Ühisteenused karistusfunktsiooni delegeerimine on riigikohtu arvates põhiseaduse vastane aga ka teisel põhjusel. Nimelt ei saa riigivõim eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida neid ülesandeid, mida põhiseaduse mõtte kohaselt kohustub täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni.