Sotsiaalministeerium leidis, et kuigi üldiselt käib jutt Eestis praegu lastevaesuse ehk siis laste vähesuse teemal, siis tuleks ka laste vaesusest rääkida.

Reedel peetud seminaril selgitas Avo Trumm Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudist, et lapse vaesus ei ole pelgalt see kui laps kasvab väikese sissetulekuga peres — nad ei pruugigi aru saada, kas vanematel on palju või vähe raha.

“Lapse vaesus avaldub rohkem sellises tajutud ilmajäetuses. Selles, et mõnikord ei ole neil selliseid asju, riideid, mis on teistel ja mis laseksid neil tunda end oma eakaaslastega ja sõpradega võrreldes samaväärsetena. Neil võibolla ei ole võimalust käia huvialaringides ja tegeleda oma hobiga. Ja kõik see on oluline nende jaoks siin ja praegu.”

Trummi sõnul on laste vaesuse temaatika tähtis, sest lapsepõlves kogetul on mõju inimese edaspidisele elule.

“Nendel lastel, kes on vaesemast perest pärit on, on väiksemad võimalused saada hiljem korralikku haridust, saada ka tööd ja saada hiljem ka korralikku sissetulekut.”

Sotsioloogia lektor leidis, et kuigi absoluutsed vaesuse määra numbrid on Eestis on viimasel ajal langenud, on hea, et teemast kõneletakse.

“Vaesuse teema nagu ühiskonnas üldse pole väga pop. Vähemasti valitsusringkonnas see seostub teatavate probleemidega ja viitab võib-olla ka teatud tegemajätmistele.”

Trumm tõi välja näiteks 2006. aasta UNICEFi uuringu laste heaolu kohta, kus Eesti platseerus eelviimasele 24. kohale, Läti järele, Leedu ette. Indeksi kujundamisel oli üheks faktorist ka pere sissetulek.

“See uuring ei tähenda nüüd seda, et meie lastel oleks nüüd väga halb olla ja nad ennast väga kehvasti tunnevad, aga on lihtsalt riike, kus lapsed tunnevad ennast kindlamini ja turvalisemalt.”

“Ja meie probleem on selles, et esiteks kehvemad ainelised võimalused ja laste huvide vähene arvestamine koolis ja kodust väljaspool.”

Kõige parem olla lastel elada Kreekas ja Põhjamaades. Trummi sõnul tingib halva koha ka see, et Eesti riigi kulutused sotsiaalsfäärile on mahult Euroopas ühed kõige madalamad.

“Tegelikult ei saa öelda, et Eestis peredele ja lastele väga vähe tähelepanu pööratakse. Vastupidi, Euroopa kontekstis, kui vaadata kui suur osa meie sotsiaalkulutustest peredele ja lastele läheb, siis see on Euroopa Liidus üks suuremaid. Aga lihtsalt need absoluutsed numbrid ja summad on väikesed teiste riikidega võrreldes.”