Riik peab kolme päevaga kärpima kolm miljardit
Majandusminister Juhan Parts on nõus õige pisut kaarte avama: ministeeriumi valitsemiskuludest saavat kokku hoida 50 miljonit krooni. Samal ajal räägitakse tema juhitava ministeeriumi puhul kokkuhoiust mahus 800 miljonit krooni. “Kindlasti ei ole mõistlik lükata edasi Euroopa Liidu programme ning pidurdada infrastruktuuri arengut,” kaitses Parts aga oma haldusala. “Vaatame, kust terve mõistusega säästa, ja ehk saab säästa pigem aasta lõpus,” pakkus ta.
Nii Parts kui ka teised ministrid hoiavad konkreetseid objekte või eelarveridasid, kust raha kokku tõmmata, põhimahus siiski enda teada. Nii näiteks ei andnud sotsiaalministeeriumi esindajad oma kokkuhoiukava kohta mitte ühtegi vihjet.
Kidakeelsuse põhjendused on kõigil sarnased: läbirääkimised on praegu seisus, kus konkreetsete objektide nimetamisega enne lõplikku arvutuskäiku oleks kahjustatud läbirääkijate positsioonid ministeeriumide sees. Iga ministeerium aga soovib jätta oma inimestele võimaluse argumendid ja eelistused enne lõplikku otsustamist kuuldavaks teha.
Viie miljardi kroonise kulude eelarvega kaitseministeerium peab leidma võimaluse vähendada kulutusi üheksa protsendi võrra, mis tähendab 444 miljoni krooni suurust kokkuhoidu. “Meie rahandusinimesed ja planeerijad istuvad koos ja käivad ägedad diskussioonid, aga kärpeid tuleb teha kogu valitsemisalas, sealhulgas kaitseväes. Kaitseväe juhataja esitab oma ettepanekud ministrile, kes siis langetab lõpliku otsuse,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Aari Lemmik.
Konkreetsetest kuluridadest kõneldes julges Lemmik eile õhtul kindlalt öelda vaid seda, et kärpida tuleb ehitusinvesteeringute eelarvet, samuti lepingutega katmata erivarustuse hankeid, teadus- ja arendustegevuse eelarvet ning üldisi tegevuskulusid.
Justiitsministeeriumi kantsleri Margus Sarapuu sõnul on neil eri ettepanekuid — alates kärbetest palgafondis ja lõpetades ürituste ärajätmisega. Haridus- ja teadusministeeriumi teatel vaadatakse kokkuhoiu juures kõigepealt ministeeriumi enda halduskulusid. Konkreetsetest summadest ei soovinud ministeeriumi esindajad kõnelda.
Kultuuriministeeriumil tuleb rahandusminister Ivari Padari nõude kohaselt tõmmata kokku üheksa protsenti eelarvest ehk umbes 60 miljonit krooni. Laine Jänese juhitav ministeerium on seisukohal, et esmajärjekorras vaadatakse üle kõik investeeringuteks ehk ehitusteks ja renoveerimisteks mõeldud eraldised.
“Ka tuleb külmutada osaliselt nii ministeeriumi kui ka haldusala tegevus- ja majanduskulud,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt. Kultuuritöötajate tänavustes palkades tema kinnitusel muudatusi ei tule.
Rahandusministeerium peab kokku tõmbama seitse protsenti ehk 90 miljonit krooni. Varem on loobutud juba uue büroohoone ehitusest, mis oleks läinud maksma ligi 260 miljonit krooni.
Valitsus arutab kokkuhoiuga seotud probleeme tuleva nädala kabinetiistungil.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) eile avaldatud järgmise kuue kuu prognoos majanduskasvu pidurdumisele leevenemise märke ei pakkunud, vaid ennustas kindlalt vaid kahe- kuni kolmeprotsendilist majanduskasvu.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul arvavad EKI küsitletud eksperdid madalaima seisu möödumist, kuid tema enda hinnangul on see veel ees.
Kuum rõhutas, et Eesti kohta ei või anda väljapoole signaali eelarvega miinusesse minekust, kuid kindlasti ei tohi tema hinnangul ka koonerdama hakata.
“Riigil tasub praegu hoolimata majanduse madalseisust hoopis investeerida, sest ehitushinnad on langenud,” soovitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
