Justiitsministeeriumi nõuniku Mait Laaringu sõnul on ettepaneku eesmärgiks viia Eesti sisejulgeoleku tagamise süsteem vastavusse meid kaasajal ähvardavate julgeolekuriskidega, eriti terrorismiohuga, samuti kasutada säästlikumalt Eesti kui väikeriigi piiratud julgeolekuressursse, teatas Delfile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Muudatusettepaneku kohaselt võib Kaitseliidu või kaitseväe kasutamise otsustada valitsus siseministri ettepanekul kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. „Sellisteks juhtudeks oleks näiteks suure keskkonnakahju tekkimise oht või massirahutused, millega kaasneb rüüstamine,“ selgitas Laaring.

Laaringu sõnul peab valitsus iga vastava otsuse puhul kirjalikult välja tooma konkreetse ohu, kaitseväe või Kaitseliidu täpsed ülesanded selle tõrjumisel, kaasatavad üksused, ajaperioodi ning maa-ala, kus nad tegutseda tohivad.

„Kindlasti ei kasutaks kaitsevägi mingil juhul sõjatehnikat ja sõjalist jõudu, vaid tegutseks politsei abijõuna politseile ette nähtud vahendeid kasutades,“ rõhutas Laaring.

Ettepanekud on hetkel veel esialgsed ning menetlemise käigus tuleb sinna kindlasti muudatusi.

Kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväge võimalik avaliku korra kaitseks kaasata vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal ehk Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul või loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.