“Hoolimata raskenevast majanduslikust olukorrast väärtustab riik siiski innovatsiooni ning teaduse arengut ning on otsustanud meid selles osas toetada, ” ütles Alar Karis pressiesindaja vahendusel.

Rektor selgitas, et kuna spetsiaalselt aretatud muudetud geenidega laborisead maksavad tänapäeval küllaltki palju ning kuna ülikoolil endal selle jaoks teadus- ja õppetöö kõrvalt raha leida on keeruline, siis on riigi sellesuunaline abi igati teretulnud.

Ka TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk hindab riigi panust kõrgelt. “Laborisigu hakkab meil minema nagu leiba,” ütles ta. “Kuna sigade füsioloogia on inimese omale küllaltki sarnane, siis saab neid kasutada nii ravimiarenduses, näiteks vähiravimi väljatöötamisel, aga ka kosmeetika- ning toiduainetetööstuses. Geneetiliselt muundatud hiired on meil olemas ning teaduse mõttes on need juba eilne päev. Sead on tulevik.”