Automaatne kiirusekontroll rikuks põhiseadust
Justiitsministeeriumi koostatud eelnõus pakutakse välja, et automaatse kiirusekontrolli käigus avastatud lubatud kiirust ületanud isikut ei peeta sündmuskohal kinni ja kuna hilisema kohtuvälise menetluse ajal on kiiruseületaja tuvastamine ressurssi nõudev või koguni võimatu, nõutakse trahv sisse auto omanikult või vastutavalt kasutajalt.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul on väärteomenetluses võimalik karistada vaid isikut, kes on milleski süüdi. “Praeguse sõnastuse põhjal võib küsida, milles on süüdi autoomanik, kes oma sõidukit laenas,” lisas Linde. Põhiseaduskomisjoni otsust ning seaduseelnõu analüüsinud riigikohtu ja advokatuuri hinnangul on automaatne sõidukijuhi süüdi tembeldamine vastuolus põhiseadusega.
“Kiiruseületajaid peaks siiski tuvastama politsei ja autoomanikule sellist kohustust panna ei saa,” lisas Linde. Lisaks rikuks seadus praegusel kujul vastuvõtmise korral põhiseaduskomisjoni hinnangul ka süütuse presumptsiooni, sest teatud juhtudel eeldatakse, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on süüdi iga autoga toimunud kiiruseületamise pärast.
Nii näiteks võiks Linde sõnul sõiduki omanik trahvi saada ka tulevikus, kui temalt varastatud sõidukiga ületatakse lubatud kiirust ja ta polnud jõudnud auto ärandamisest politseid teavitada.
Põhiseaduskomisjon pole Linde väite kohaselt automaatselt kiirust mõõtvate kaamerate kasutusele võtmise vastu, vaid soovib, et politsei peaks iga juhtumi korral tuvastama siiski kiirust ületanud juhi isiku.
Liiklusspetsialisti ja juristi Indrek Sirgu sõnul peab põhiseadus võimaldama inimeste elu ja tervise kaitsmist.
“Kui meile öeldakse, et põhiseadus ei võimalda kasutusele võtta automaatset kiirusekontrolli, siis tuleb seadustega midagi ette võtta, sest meetmed, mis aitavad olukorda parandada, tuleb kasutusele võtta,” lisas Sirk. “Eestis on kaks korda rohkem hukkunuid kui Euroopas keskmiselt ja enamasti on hukkunutega lõppenud õnnetuste põhjuseks suur kiirus.”
