Purustavate tormide arv on viimase 30-40 aasta jooksul kümnekordistunud, seda tõestavad maailmas kogutud vaatlusandmed. Pakri pank on loodetuulte kulutustegevusele avatud ja praegune soe talv vahepealsete lühikeste külmaperioodidega on tekitanud olukorra, kus savikad kihid on läbi vettinud, selgitas Delfile geoloog Rein Einasto.

„Varinguteks soodsad tingimused on sellega loodud,” ütles Einasto.

Kolm-neli aastat tagasi varises geoloogi sõnul korraga umbes 100-meetrine pangaserv. Seekord varises 40 meetrit, Varingu löök aga tekitas panka uue laia prao.

„Seal ei tohiks enam mingil juhul käia, sest see on väga ohtlik,” hoiatas Einasto. Ta on kindel, et veel enne suve variseb lõhe tagajärjel ka uus 10-meetrine pangariba alla.

Kui see varing ära toimub, siis on see pangaosa kuni sajandiks jälle stabiilne. Aga varisemisohtlikke eenduvaid pangaosi on veel palju.

Kuna uued varingud võivad ohustada ka Peeter Suure aegset tuletorni, peaks lagunemine murelikuks tegema ka muinsuskaitse. Einasto sõnul tuleks pangaga toimida samuti, nagu on jutuks olnud Türisalu panga puhul — kindlustada serv müüritisega.

„Aga see peaks olema ilus paekivimüür, mis oleks kõigile silmarõõmuks, mitte mingi kiiresti üles pandud metallbarjäär.”

Kuna maailmaprotsessid on intensiivistunud, torme on kümnekordselt rohkem, siis on sellised protsessid ootuspärased. Ebatavaline on Einasto sõnul see, et pärast varingut selline lõhe tekkis ja osa pangast alla ei kukkunud.