Ilves alustas oma kõnet leedukeelse pöördumisega: “Brangus bičiuliai” ning lõpetas samuti leedu keeles, soovides kaunist pidupäeva: “Gražiu švenciu jums visiems!”

Eesti riigipea meenutas oma kõnes kahe riigi ühist minevikku. “Meil on olnud sarnaseid kannatusi, aga mis olulisem — meil on olnud sarnaseid võite. Lõpuks oleme me koos maha rebinud raudse eesriide enda ja Euroopa vahelt,” sõnas Ilves.

“Leedul ja Eestil on olnud ühiseid vaenlasi, aga mis olulisem, et nüüd — Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemise järel — on meil ühised sõbrad.

Me mõlemad oleme pidanud mitmel korral maailmale tõestama, et meie omariiklusel on elujõudu. Ja me oleme sellega toime tulnud.

Me oleme tublid, meil on põhjust iseenda üle uhked olla ja meil pole vähimatki põhjust tunda omavahelist kadedust,” märkis president.

Ilves kinnias, et Leedu ja Eesti nagu Balti riigid üldse, on head liitlased ning toetanud teineteist rasketel aegadel.

“Meie tänasest koostööst rääkides mõelgem aga uuesti loodavale Balti pataljonile, mis hakkab kuuluma NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu või Balti õhuruumi ühisele turvamisele ka pärast aastat 2018. Mõelgem nendele ohtlikele välismissioonidele, kus vapralt teenivad Leedu, Läti ja Eesti sõdurid.”

“Meil on ühised mured. Näiteks Euroopa naabritest äralõigatud energiasaar, mille Balti riigid praegu moodustavad. Seetõttu tervitab Eesti Leedu parlamendi ja president Adamkuse otsust liikuda edasi uue tuumajaama projektiga ning elektrisildade väljaehitamisega Poola ja Rootsiga. Ilma neid projekte teostamata ei ole Balti riigid vabad enda majanduslikes otsustes. Eesti tahab olla siin Leedu usaldusväärseks partneriks.”