Esiteks on Mihkelsoni hinnangul täiesti arusaamatu, miks pidi Ansip nii teravalt kritiseerima maailma ühe suurima sadama võimalikku investeeringut Eestisse. Eesti on aastaid püüdnud meelitada Hiina investoreid meie transiidisektorisse ning saavutatud eellepped on tegelikult suureks läbilöögiks, kirjutab Isamaa ja Res Publica Liidu liige oma
.

Teiseks on naftatransiidi paratamatu vähenemise järel meie suurimaks väljakutseks just konteinervedude sissetoomine ning rahvusvaheliselt atraktiivse logistikakeskkonna rajamine. Iga vähegi asjatundlik tegelane teab, et konteinervedude konkurentsis loeb just suurte mahtude käitlemisvõime. Hiina on just see partner, kes suudaks meid siinse ümbertöötlemisega maailmas konkurentsivõimeliseks teha.

Kolmandaks kasutab peaminister oma vastuses argumente, mis ei vasta päriselt tõele. Nagu näiteks see, et konteinerveod Venemaa raudteel oleksid alla 3000-kilomeetrilistel lõikudel välistatud. Või et hiinlaste konteinerveod kasvataksid piirijärjekorra Luhamaalt Tallinnani. Kahjuks pole see kuigi tõsine majandusanalüüs.

Samas kinnitab Mihkelson, et tema huvides pole teha lobitööd mitte ühtegi ärihuvi ega ka antud juhul poliitilise hoiaku hüvanguks ja ta kirjutab ennekõike Eesti riigi huvide positsioonilt ja täpselt nii, nagu ta asjadest aru saab. Seejuures ka aru andes, et koalitsioonipoliitikul pole üldjoontes kohane oma valitsust avalikult kritiseerida. Aga on teemasid, kus parlamendisaadiku arvamust ei tohiks keegi pahaks panna.