Ilves: Tartu rahu tegi Eestist välispoliitilise subjekti
“Nõukogude Venemaa tunnustusele järgnes ka teiste riikide tunnustus. Lääne demokraatiate seas jäi see üldiselt katkematuks. Et Eestit esimesena tunnnustanud Nõukogude Venemaa õigusjärglane täna Tartu rahu ei tunnista, on meie iseolemise ja välissuhtluse seisukohalt tähtsusetu,” selgitas president.
“Tartu rahuleping on nood tellingud, millele tuginedes ehitasime oma kodu, oma riigi. Eesti riik on olemas ja jääb olema ka juhul, kui keegi väidab need tellingud olematuks,” lisas Ilves.
Seetõttu on president Ilvese arvates vajalik ka selle lepingu tähtpäeval rääkida välispoliitikast.
Ilvese arvates on Eesti oma välissuhtlemises jõudnud uude küpsemasse faasi, kus eesmärgid on keerulisemad, mida ei saa selgekujuliselt lõpetatuks lugeda nagu liitumist ELi ja NATOga.
Presidendi väitel oleks Eesti nendes samades organisatsioonides võimeline rohkemaks.
“Meil tuleb hüljata hoiak, et oleme liiga väikesed millegi muutmiseks. Oma väiksusele ja järelikult ka tühisusele apelleerides, poleks Eesti 88 aastat tagasi saanud kinnistada oma iseseisvust Tartu rahulepinguga,” rõhutas president ja lisas, et Eestil tuleb pidevalt olla tegija kõikjal, kus on kõneks turvalisus.
“Esiteks vaadelgem meie esmaseid julgeolekuvajadusi. NATO on see moodus ja kanal, mille kaudu USA suhtleb Euroopaga. On Eesti huvides, nagu enamus meist hästi mõistab, et USA säilitaks kohaloleku ja osaleks Euroopa julgeolekusüsteemis,” tõi Ilves näiteks.
Ilvese sõnul tähendab NATO-s olemine ka NATO missioonidel osalemist, mis ei pruugi alati olla populaarsed.
“Kui me aga laseme NATO-l muutuda ą la carte alliansiks, kus igaüks hakkab valima — osaleda või mitte -, siis võib kunagi kätte jõuda aeg, mil just meid menüüst ei valita,” selgitas Ilves ja lisas, et sellist olukorda ei saa Eesti endale lubada.
President rääkis ka küberkaitsekeskuse rajamisest ja lisas, et see on just valdkond, kus Eesti saab ja peab oluliselt panustama. Presidendil oli hea meel märkida, et ühel NATO küberkaitse teemalisel algatusel on USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kõrval ka Eesti allkiri, ja pidas seda just näiteks, kuidas Eesti peaks tegutsema.
Euroopa Liidust rääkides rõhutas president, et Eestil on vaja otsustusprotsessides osalemiseks rohkem tugevaid eksperte ja oma esindajaid otsustavatel kohtadel.
“Eestis puudub kahjuks siiamaani struktuur või asutus, mis tegeleks sihipäraselt Eesti kodanike harimise ja edutamisega Euroopa Liidu keskmise ja kõrgema taseme ametikohtadele,” tegi president etteheiteid.
Kolmandaks teenib Eesti presidendi arvates oma riigi huve kõige paremini koostöös Euroopa Liidu riikidega, sest kõik Eestile olulised välispoliitilised teemad leiavad tegelikult oma lahenduse ennekõike Euroopa Liidu kontekstis ja see tähendab, et tuleb rakendada oma diplomaatilist ressurssi maksimaalse efektiivsusega kõige mõjukamate liikmesriikide juures.
“See tasub end ära. Meie mullukevadine kogemus kinnitab seda,” lisas president ja märkis, et ootused Eestile kasvavad ning selleks, et saada teiste panust, tuleb ise ka panustada.
Venemaast rääkides nentis president Ilves, et kui Venemaa juhtivad sotsioloogid on seisukohal, et valimistel toob edu „välisvaenlasele“ vastandumine, ning kui selleks vaenlaseks on hetkel Eesti, siis pole tõenäoliselt kõige sobivam aeg dialoogi pidamiseks.
“Küll aga tuleb meil tõsiselt mõelda sellele, mida Eestil on õnnestunud saavutada. Kus me oleksime juhul, kui me poleks nii palju pingutanud?” esitas Ilves avalikkusele küsimuse ja tõi näiteks selle, mis toimub praegu Euroopa Liidu naabruses.
“Sestap käsitlengi Eesti viimase 17. aasta välispoliitilisi samme mitte paratamatusena — sest see ju nii ei olnud -, aga siiski ainuvõimalikena,” ütles president ja lisas, et Eestil oleks praeguses rahvusvahelises olukorras juba palju raskem ELi ja NATOsse sisse saada ning kunagine pingutus on end seega ära tasunud.
Ilvese meelest on tulevikuks seega vaja tarkust, jõudu ja ressursse nagu ka 88 aastat tagasi Tartus.
