Harrastuskalureid ühendav Eesti Kalaspordiliit esitab kalapüügieeskirjade muudatusettepaneku, mis keelaks võrgu- ja mõrrapüügi merest 15. oktoobrist 15. novembrini ning on algatanud muudatusettepaneku toetuseks allkirjade kogumise, kirjutab Harjumaa.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja ütles Delfile, et ametlik ettepanek ei ole veel ministeeriumi jõudnud. Niipea, kui see ettepanek ka kalavarude osakonda jõuab, küsitakse selle kohta teadlaste arvamust ja arutatakse seda ka nii kutselisi kui harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonidega.

“Kudemisajal kaitstakse pea kõiki kalu: haugi, isegi lesta, ja on ebaloogiline, et lõhet ei kaitsta võrgupüügi eest, seda enam, et lõhe on ainus lõhilastest, kes on Euroopa Liidu tähelepanu all,” põhjendas piirangu vajalikkust Eesti Kalaspordiliidu juhatuse liige Hanno Kask.

Praegu kehtivad kaitse-eesmärgilised piirangud lõhe– ja meriforelli harrastuspüügile jõgedes, võrgu- ja mõrrapüük meres on piiratud vaid jõesuudme alal. Harrastuskalastaja võib lõhet kudemisajal püüda spinningu või lendõngega.

Kase sõnul on sügisene kudeva suunduva lõhe püük merest põhjendamatu, sest lõhe lihaväärtus on sel ajal madal. Kunstlikult kasvatatakse nii palju lõhet, et ainult liha pärast pole seda mõtet püüda, küll aga satub võrku piisavalt marja täis lõhemammasid, kes seetõttu kudema ei jõuagi.

Kutseliste kalurite arvates on lõhe kaitseks kalapüügieeskirjas juba praegugi piisavalt meetmeid, samuti tegeldakse kalakasvatustes aktiivselt lõhevarude taastamisega. Kutseliste kalurite esindaja arvates tuleks merepüügi keelustamise asemel hoopis rohkem röövpüüdjaid ohjata.

Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhatja Tiit Hunt leiab, et enne piirangute kehtestamist tuleks tõhustada olemasolevaid kontrollimehhanisme — et võrke ei pandaks suudmealale, et võrkudega väljapüütav kala ka aruandluses kajastuks ning et röövpüüdjad jõgedes ei võimutseks.