„On solvav, et taolises kontekstis kasutatakse näitena BDG-d, mis on korraldanud Eestis üle 500 erineva kultuuriürituse,” teatas Rebane.

„Kultuuriministri mõttekäiku edasi arendades ei ole kultuurina käsitletavad näiteks üritustesarjad Kumu Öö ja Jazz’n Motion, Bejart’i ballett, sir Elton Johni, Stingi, Joe Cockeri, Depeche Mode’i ja veel kümnete või koguni sadade tuntud artistide kontserdid, mida BDG on viimastel aastatel korraldanud. Nii selektiivne suhtumine kultuuri ei tee au ühelegi ministrile, eriti aga kultuuriministrile,” ütles BDG juht.

Rebase sõnul paneb käibemaksu tõstmine 18%-ni meie kultuuriürituste korraldajad oluliselt halvemasse seisu, sest soodsam maksumäär on kehtiv kõigis meie naaberriikides, kellega rahvusvaheliste artistide esinemiste nimel eestlased igapäevaselt konkureerivad. Viimati langetas kultuuriürituste käibemaksu 5%-le Leedu, Lätis on vastav maksumäär koguni 0% ning Soomes ja Rootsis kehtib soodsam maksumäär juba aastaid.

„Samuti ei taha minister aru saada tõsiasjast, et ebaõiglane oli maksustamise olukord ajal, mil kahe sarnase ürituse korraldajale kehtisid erinevad käibemaksumäärad. Tänaseks on see ebaõiglus riigikohtu otsusega likvideeritud.”

„Ainus, millega ministri jutus nõustuda saab, on vajadus teha selget vahet kultuuriüritustel ning üritustel, mis kultuuriga reaalset seost omamata soovivad samuti kasutada soodsamat maksumäära. Viimaseid võib tõepoolest nimetada libaetendusasutusteks, kuid ma ei saa mingil juhul nõustuda, et selles kontekstis kasutab minister näitena BDG-d. Liiatigi on libaetendusasutuste probleemi lahendamine kõigi kultuuriürituste ühtse hüppelise maksutõusu kaudu tõepoolest sama, mis ravida peavalu giljotiini abil.”