Tulevikus võib meheks saada kuue kuuga

Valitsuse heakskiidul koostama hakatud Eesti kaitseväe arengukava näeb tõenäoliselt ette, et kohustuslik ajateenistus säilib, kuid selle pikkus võib lüheneda kuue kuuni.

“On otsustatud, et praegune koalitsioon jätkab kaitseväeteenistust ettenähtavas tulevikus ehk siis kümne aasta jooksul. Otsustamist vajab, kas seda on võimalik lühendada, kas edaspidi on see siis kaheksa-üheksa kuud või on seda võimalik lühendada kuue kuuni,” selgitas kohustuslikku ajateenistust pooldav Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eile toetas valitsus kaitseministri ettepanekut asuda koostama uut kaitseväe arengukava, mis peaks kirjeldama, kuidas tagatakse kaitseväe toimimine ja kaitsevõime järgmise kümne aasta jooksul.

Kohustusliku ajateenistuse pikkus on praegu kaheksa kuni 12 kuud. Ainsa parlamendierakonnana on vaid Reformierakond mõista andnud, et Eesti võiks üle minna kutselisele kaitseväele. Ka endine kaitseminister Jürgen Ligi ütles möödunud aasta jaanuaris, et eelistab kohustuslikule kaitseteenistusele professionaalset kaitseväge.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Must ütles, et Keskerakond peab ainuvõimalikuks kohustusliku ajateenistuse säilimist. “Pärast Aaviksoo kaitseministriks saamist pole õnneks kohustusliku ajateenistuse tarvilikkust kahtluse alla seatud,” lisas Must.

“Ajateenistus ei tohi olla lühem kui hädavajalik. Kui õpetatakse, kuidas relva kokku panna ja lahti võtta, aga ei õpetata, kuidas sihtida ja lasta, on aeg liialt lühike,” selgitas Must.

Kunagine kaitseminister Sven Mikser ütles, et ka koalitsioonilepingus nähakse ette ajateenistuse lühendamise võimalus. “Samas tähendab ajateenistuse lühendamine ka uut optimeerimisülesannet, kuidas tagada vajalik ettevalmistus võimalikuks mobilisatsiooniks,” lisas Mikser.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines