Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Keskkoolihariduse sai Kross Westholmi gümnaasiumis, mille lõpetas 1938. aastal. Aastatel 1938-45 õppis tulevane kirjanik Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kus töötas 1946. aastani ka õpetajana. Saksa okupatsiooni lõpus viibis Kross vangistuses.

Nõukogude võimu esindajad arreteerisid Jaan Krossi 1946. aastal ning saatsid GULAG-i. Tagasi Eestisse jõudis ta 1954. aastal, mil hakkas elukutseliseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Krossi olulisemad teosed on “Kolme katku vahel”, “Professor Martensi ärasõit”, “Keisri hull” ja “Wikmani poisid”.

Kirjanike Liitu kuulus Jaan Kross 1958. aastast ja 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. Jaan Kross on Tartu ja Helsingi ülikoolide audoktor ning talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal.

1992. aastal valiti Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku.

Jaan Kross oli abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga.