“Avastati tänu sellele, et saapad paistsid sambla alt välja,” kirjeldas sõjaajaloohuviline Janno Vahter jahimeestele avanenud vaatepilti, kirjutab Meie Maa.

“Sõdur oli ilmselt taganemise käigus surma saanud, sest maetud teda polnud. Aeg oli lihtsalt oma töö teinud ja sammal oli luud-kondid katnud.”

Säilmed avastati kunagise Lõpe-Kaimri kaitseliini tagant metsast, kunagistest kaevikutest pisut eemal. Kuna säilmete avastamise kohast vaid viie meetri kaugusel on käidav koht, on hämmastav, et 63 aasta jooksul polnud keegi varem maapinnal lebanud säilmeid avastanud.

Säilmete juurest leiti sõduri isiklikke tarbeesemeid, nagu habemeajamisvahendid, märkmik, pliiatsid, kamm, peegel, hambahari jms. Samuti abielusõrmus. “Kolpa ega käeluid ei leitud, nähtavasti metsloomade töö,” oletas Janno Vahter.

Kuna säilmete seast leiti ka sõduri žetoon, peaks tema isiku tuvastamine olema kerge.

“Nii palju on praeguseks teada, et tegu oli Saksa armee 23. jalaväediviisi 68. rügemendi sõduriga,” rääkis Vahter. “Leiu teebki hämmastavaks see, et see väeosa saadeti vallutama soomlastelt Suursaart ja enamus neist langes vangi või hukkus. Kuidas see mees hoopis teise Eesti otsa, Saaremaale, sattus, on teadmata. Vaevalt, et tal vale žetoon kaasas oli.”