“Täielik košmaar! Mulle helistatakse ja esitletakse end muinsuskaitsetöötaja Riina või Annena ja püütakse muu jutu sees ka rahapaja leiukohta teada saada. Kui olen hiljem muinsuskaitsesse tagasi helistanud ja uurinud, kellega tegu, öeldakse, et sellenimelisi meil ei tööta,” kirjeldas ülemöödunud nädalal rahapaja leidnud Rein (nimi muudetud) aardeküttide töövõtteid, kirjutab Meie Maa.

“Kustkohast nad minu nime ja numbri teada on saanud, ei oska küll öelda.”

Hoolimata õnneküttide katsetest hoiavad Rein ja rahapaja leiuga edasi tegelev muinsuskaitseamet aarde leiukohta kiivalt saladuses ja seni pole kutsumata külalised krundi asukohta suutnud tuvastada.

Tuhatkond münti tuli kaevetööde käigus päevavalgele puhtjuhuslikult. Vundamendiauku kaevates tõsteti ekskavaatorikopaga pinnast hunnikusse ja nii jäi tekkinud pinnasehunnik mitmeks nädalaks jõude seisma. Ilmselt tegi päike ja vahepeal sadanud vihm oma töö ja hunniku seest paljastus nädalate möödudes münt. Kuna rohekal mündil oli näha ka teise mündi tekitatud oksüdeerumisjälg, oletas Rein kohe, et münte võib pinnasehunnikus olla rohkemgi. Põhjalikum kaevamine tõigi maa seest välja tuhatkonna mündiga vasest rahapaja, mis kaalus leidmisel umbes 5,5 kilo.

“Üllatus oli võib-olla esimese mündi leidmine. Edasine aga enam mitte, sest teadsin juba oodata, et neid on maa sees rohkem,” sõnas Rein.

Arheoloogid on küll piirkonna läbi uurinud, kuid Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa kinnitusel leitakse piirkonnast jätkuvalt münte. “Leiu väärtust on praegu veel vara öelda, sest üks hindamise alus on müntide hulk, teine vanus, kolmas, mis metalliga tegu ja neljas, kui palju need kaaluvad,” selgitas muuseumijuht.

Muinsuskaitseameti andmetel on tegu 17. sajandist pärit müntidega, millest osa on hõbedast ja osa muudest metallidest. Muinsuskaitse tegeleb praegu aarde väärtuse määramisega.

Vastavalt kehtivale korrale makstakse aarde leidjale leiutasu, mis moodustab poole aarde väärtusest. Leiu väärtuse määrab oma ala asjatundjatest koosnev komisjon.