Teravmägede aarded ei huvita Eestis kedagi

Kuigi Eestil oleks võimalik võidujooksus Arktika maavarade pärast kaasa lüüa, pole see ettevõtjates seni huvi äratanud, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

2. augustil püstitas Venemaa mäletatavasti Põhja-Jäämere mere põhja lipu, tahtes tõestada, et merepõhjas kulgev Lomonossovi seljandik on osa Venemaa territooriumist, sest on Venemaaga ühenduses. Sellega loodeti näidata koht kätte konkurentidele USAle, Norrale jt, kes seda nafta- ja gaasirikast piirkonda omale majandamiseks ihaldaksid. Venemaa ideoloogiast lähtudes jääks edaspidi nende mõjusfääri ka Teravmägede saarestik, kus ka Eestil oleks täna võimalik oma majandushuve realiseerida. Firmad, kes tunneksid huvi tegevuse arendamise vastu maavarade jm loodusrikkuste poolest ääretult rikastel Teravmägedel, Eestis peaaegu aga puuduvad.

Mäletatavasti olid Põhjapoolusest tuhatkonna kilomeetri kaugusel Põhja-Jäämeres asuvad Teravmäed kuni 1920. aastani eikellegimaa. Pariisi rahvusvahelisel konverentsil otsustati saarestik majandusvöönditeks jagada. Kõik lepinguga ühinenud riigid, ka tollane Eesti Vabariik, said endale seal kontsessioonid ehk vööndi, kus majanduslikku ja teadustegevust arendada. Saarestik on allutatud Norra jurisdiktsioonile, seega tuleks seal tegutsemiseks Norraga kokku leppida. Vaatamata, et energiakandjate hind üha tõuseb, pole näiteks sealsete kivisöekaevanduste vastu Eestist huvi ilmutatud.

Akadeemik Anto Raukas kommenteeris Den za Dnjomi-le, et tühja laevaga Teravmägedele söe järele minna ei oleks majanduslikult otstarbekas. Küll aga tasuks see ära, kui laeval õnnestuks tee peal kuhugi kaupa viia. Samas ei maksa unustada kivisöe kütteväärtust, mis on Eestis kaevandatavast põlevkivist kordi kõrgem. Energeetikaasjatundjate väitel tasuks kütta aga just kivisütt ja põlevkivi seguna, mille arvelt on võimalik tänu väiksemale CO õhkupaiskumisele loodust säästa. Mõnedel andmetel leiduks Eesti majandusvööndis miljardeid tonne kivisütt.

Teravmägede (Spitsbergeni) “taasavastamise” au Eesti jaoks kuulub Tallinna Ülikooli professorile Jaan-Mati Punningule. Tema on selle paiga suurim asjatundja Eestis. Juba 1970ndatel käis ta seal Nõukogude teadusekspeditsioonide koosseisus liustikke uurimas. Teravmägede kuberner suhtunud juba tol ajal eestlastesse austusega, meenutades kunagise Eesti Vabariigi õigust vastavalt 1920. a Pariisi lepingule Teravmägedel tegutseda. Teadlaste kuluaarides kõneldi kümmekond aastat tagasi ka norralaste valmidusest anda mõned oma vanad söekaevandused eestlastele majandada, sest Norras leidub energiatooret kivisöetagi piisavalt. Ka tollasele presidendile Lennart Merile kinnitati kümmekond aastat tagasi Norrast, et eestlased on Teravmägedel endiselt oodatud.

Turismifirma MadExpress paistab olevat üks väga vähestest Eesti ettevõtetest, kes Teravmägede piirkonnas majandustegevust viljelenud. Firma juht Rene Rässa räägib, et on Teravmägedele viinud umbes 40 turisti ringis. Rässa märgib, et looduskaitse areneb saarestikus üsna kiiresti ja põhiliseks majandusharuks paistabki kujunevat turism. Ta kiidab ka norralaste korrektset asjaajamist: bürokraatiat seal seoses turismiga mõnevõrra leidub, kuid kõik laabub. Kuigi Eestil oleks õigus ka Teravmägede piirkonnas kala ja krevette püüda, selgitasid mitmed kalandusasjatundjad Den za Dnjom-ile, et selle muudab ebarentaabliks laevakütuse kallis hind.

Venemaa on Teravmägedel tugevasti esindatud söekaevanduskompanii Arktikugol näol. Venelaste oma on ka suuruselt teine saarestiku asula Barentsburg, kus neil tegutseb teaduste akadeemia osakond.

Eesti välisministeerium teatas, et Eesti on jätkuvalt 1920. a Pariisi lepingu osaline ja ei kavatse oma liikmelisusest loobuda. Mis puudutab ettevõtete aitamist, kes tahaksid seal äri arendada, siis välisministeeriumi väitel võib Eesti riigi nõule ja abile loota. Samas toonitati, et soovitatakse kindlasti kasutada projekti väljatöötamisel õigusabi.

Tuleb silmas pidada, et Teravmägedes tegutsevad ettevõtted peavad järgima Norra seadusandlust, kuna Spitsbergeni (Pariisi) lepinguga tunnustavad lepinguosalised Norra jurisdiktsiooni Spitsbergeni ehk Teravmägede saarestikule. Eesti majandustegevus Spitsbergeni lepingu raames on välisministeeriumi teatel täna seotud valdavalt kalapüügiga. Vastavalt Spitsbergeni lepingule ning Norra kehtestatud kalapüügieeskirjadele omab Eestil Spitsbergeni saarestiku vetes kalapüügiõigust. Eestil saarestikus kalastamisel probleeme ei ole tekkinud ning kehtestatud püügimahud on meile seni sobinud. Samuti ei ole probleeme tekkinud Eesti laevadel 2002. ja 2005. saarestiku lähistel teadusuuringute tegemine ja teaduspüükide läbiviimine, märkis välisministeerium.

Välispoliitika asjatundja Igor Gräzin hindab aga Venemaa lipu viimist merepõhja ja Arktika maavarade hõlvamise programmi kõrgetasemeliseks blufiks või ka reaalse sisuta demonstratsioonesinemiseks. “Üks asi on lipu viimine, hoopis teine aga geoloogide ametisse panemine, sest Venemaal lihtsalt puuduvad rahalised võimalused midagi seal ette võtta,” väidab Gräzin. Ta tõi näiteks Vene-Saksa gaasijuhtme, mille valmissaamine algul lubatud ajal ehk 2008. a on ilmselge bluff. Pealtnäha rikas Gazprom on aga sunnitud mööda maailma oma sadu miljoneid dollareid võlgu taga ajama.