Angotti lasid riiki Kross ja Kõuts

Petturiks osutunud Antonio Angotti Eestisse lubamisel toimunud seaduserikkumistega olid teiste ametnike hulgas seotud ka kontradmiral Tarmo Kõuts ja endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross, selgub sisejuurdluse kokkuvõttest.

Siseministeeriumi sisekontrolli osakonna uurimine tuvastas, et erastamispetturiks ja Ameerika Ühendriikides tagaotsitavaks osutunud Angotti Eestisse lubamisel ja talle elamisloa väljastamisel rikkus seadust mitu piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajat, neist osa tegutses kõrgemate riigiametnike palvel.

Uurimine selgitas, et 1999. aasta lõpus pidasid Tallinna lennujaama piirivalvurid korduvalt Angotti Eestisse sisenemisel kinni, kuid lasid ta siiski tollase piirivalvejuhi Tarmo Kõutsi ja endise koordinatsioonidirektori Eerik-Niiles Krossi loal riiki.

Samas ei olnud tulenevalt välismaalaste seadusest ei Kõutsil ega Eesti Raudtee nõukokku kuulunud Krossil õigust ilmse seadusrikkumise olemasolul Angottit Eestisse lubada ning nii toimides ületasid nad oma volitusi.

Piirivalveameti andmetel ületas Angotti Eesti riigipiiri kokku 222 korral ja kuuel korral pidasid piirivalvurid ta piiril kinni Eestis viibimise 90-päevase tähtaja rikkumise tõttu.

Uurimine tuvastas, et Angottile anti kodakondsus- ja migratsiooniametis (KMA) elamisluba välismaalaste seaduse paragrahve rikkudes, kuna otsuse tegemisel puudusid igasugused tõendid tema sissetulekute legaalsuse ja varasema tegevuse kohta.

KMA ei kontrollinud Angottile elamisloa andmise otsust tehes ega ka hilisemate kahtluste tekkimisel Angotti esitatud andmete õigsust. KMA rakendas kontrollimeetmeid alles tänavu talvel, kui avalikkus juhtis tähelepanu Angottiga seonduvatele küsimustele.

Sisekontrolli juurdluse järgi võimaldas seaduserikkumist ametnike lohakus, volituste ületamine, nõrk sisekontrolli tase ning liigne püüdlikkus täita kõrge riigiametniku esitatud palveid.

Nii soovis näiteks Angottile elamisloa kiiret väljastamist Eerik-Niiles Kross, kes edastas 1999. aasta 26. novembril vastava palve KMA peadirektori asetäitjale Ene Rebasele ja soovis, et Angotti elamisluba jäetaks veel samal päeval KMA valvelauda tema nimele.

Kuigi KMA-le ei olnud laekunud selleks ajaks vajalikku dokumentatsiooni Angotti isiku ja sissetulekute kohta, väljastas Rebase alluv Angottile elamisloa.

Uurimine tuvastas, et elamisloa väljastamise päevaks ei olnud KMA-sse laekunud Angottilt isegi elamisloa taotlust, mis saadeti koos lisadega KMA-sse alles 30. novembril ehk neli päeva pärast otsuse tegemist. Samuti ei olnud 26. novembriks laekunud KMA-sse Angotti legaalset sissetulekut tõendavat dokumenti, see saabus kohale alles 1. detsembril.

Uurimine tuvastas, et KMA-sse saabus USA-s tegutsevalt firmalt International Marine Network Inc. algselt kaks legaalset sissetulekut tõendavat kirja, kuid seda Antonio Mario Massei nimele. Alles kolmas kiri tõendas Angotti-nimelise isiku sissetulekuid ja töötamist selles firmas.

Vaatamata segadustele elamisloataotleja nimega, ei pidanud KMA vajalikuks Angotti tausta põhjalikumalt kontrollida. Just Tony Massei nime kasutamine viis Eestist põgenenud Angotti hiljem kaitsepolitsei huviorbiiti, praegu on ta tagaotsitav nii valeandmete esitamise kui ka dokumentide võltsimise paragrahvide järgi.

Siseministeeriumi sisekontrolliosakond teeb piirivalveametile ja KMA-le ettepaneku arutada sisejuurdluse tulemusi ja selgitada oma töötajatele nende õigusi ja kohustusi kõrgemate ametnike korralduste ning soovide täitmisel.

Sisekontrolli osakond soovitab KMA-l täiustada sisekontrollimeetmeid ja tõhustada teenistuslikku järelevalvet. Samuti teeb sisekontrolli osakond KMA siseauditi osakonnale ettepaneku auditeerida välismaalaste dokumenteerimise osakonna sisekontrollisüsteemi, et vältida tulevikus seaduste ja protseduurireeglite rikkumisi.

Distsiplinaarkorras ei saa siseministeerium enam ühtegi oma alluvat karistada, sest Angotti elamisloa juhtumist on möödunud rohkem kui aasta.