Võimuliit: hea päev Eesti riigile

Riigikogu võimuliidu erakonnad ütlesid täna riigikogus vastuvõetud seaduseid kommenteerides, et Eesti riigil ja rahval on hea päev. Vastu sai võetud tulumaksuseadus, pikeneb vanemahüvitise maksmise aeg ning heakskiidu sai riigikogulaste hüvede seadus.

79 poolthäälega võeti vastu Keskerakonna, Reformierakonna, Rahvaliidu, Eestimaa Roheliste, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seadus.

Seadusega sätestatakse riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja lõppemise alused, aeg ja kord; asendusliikme riigikogu liikmeks asumise ja tema volituste lõppemise alused ja kord; riigikogu liikme ametivanne ja selle andmise kord; riigikogu liikme õigused ja kohustused; riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid ning riigikogu liikme tegevuse tagatised; riigikogu kantselei staatus, ülesanded, juhtimine ja ülesehitus.

Seadusega muudetakse riigikogu kodukorra seadust, avaliku teenistuse seadust, riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadust.

Riigikogu võttis täna vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis vähendavad tulumaksumäära aastaks 2011 18 protsendini, suurendavad tulumaksuvaba miinimumi nelja aastaga kolme tuhande kroonini kuus ning võimaldavad igal aastal tuludeklaratsiooni esitades maksuvaba tulu lisamäära arvestada alates esimesest lapsest, teatasid Delfile võimuliidu fraktsioonide pressesindajad.

Tulumaksumäär näitab, kuidas riik suhtub oma kodanikesse. Madal tulumaks on kasulik ka riigile ja riigi majandusele, sest see soodustab investeerimist ja säästmist. Maksuvaba tulu tõus näitab hoolivat suhtumist kodanikesse, sest väikese tuluga inimestele jääb rohkem raha kätte.

Tulumaksuvabastusel alates esimesest lapsest, mis jõustub järgmisel aastal, on pikk ajalugu. Sellise maksumuudatuse vajadusest hakati rääkima juba aastaid tagasi. Tänaseks on Eesti riik nii tugev, et laiendada täiendavat tulumaksuvaba miinimumi kõigile lastega peredele. Tulumaksuvabastuste kaudu jääb järgmise nelja aasta jooksul inimestele kätte üle viie miljardi krooni.

Riigikogu pikendas täna ka vanemahüvitise maksmise perioodi pooleteise aastani. Eesti iibepoliitika on olnud järjekindel. Selline järjekindlus on vajalik, sest iibega seotud otsustused on inimese elus ühed isiklikumad. Kui poliitika on järjekindel, on selle vastu usaldus ja see poliitika toimib. Selle väljenduseks on fakt, et aasta aastalt sünnib Eestis järjest enam lapsi. Riigijuhtide jaoks pole suuremat eesmärki, kui püüd selle poole, et rahvaarv hakkaks taas suurenema. Vaid nii suudame tagada, et Eesti riik püsib igavesti.

Täna lõppes 2. aprillil tööd alustanud XI riigikogu I istungjärk. Üheksa istunginädala jooksul võttis Riigikogu vastu 33 õigusakti (15 seadust ja 18 otsust). VII, VIII, IX ja X Riigikogu koosseis võtsid oma I istungjärgu jooksul vastu vastavalt 37, 43, 42 ja 45 õigusakti.

Praeguse koosseisu vastuvõetud õigusaktidest on Riigikogu olnud algatajaks 22 ja valitsus 10 puhul. Heakskiidetud õigusaktide seas on näiteks 12. aprillil 93 poolthäälega vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, millega muudeti põhiseaduse preambulat ja 30. mail 89 poolthäälega heakskiidetud pensionitõusu muudatused. Täna kaheksast vastu võetud seadusest võib nimetada vanemahüvitise maksmist pikendavat seadust, tulumaksumuudatusi, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi muudatusi ning Riigikogu liikme staatuse seadust.

Riigikogu on oma otsustega moodustanud enamiku nõukogudest ning välisdelegatsioonidest. Parlamendirühmi erinevate riikidega suhtlemiseks on loodud 47 ning saadikuühendusi 15.

Täiskogu II istungjärk algab 10. septembril. Vahepeal jätkavad tööd riigikogu komisjonid ja fraktsioonid, toimub erineval tasemel välissuhtlus ning parlamendiliikmed kohtuvad valijatega.