Vales kohas pissimine läks kalliks maksma

Metsaserval urineerides politseinikule silma torganud Aigar sai inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet solvava teo eest 300 krooni trahvi.

Eelmisel nädalal Jaagupi küla piiril vana Riia maantee ääres koos paarilisega maad mõõtnud Aigar tundis umbes kella poole kaheteistkümne paiku põies pakitsust. Kui ihuhäda hakkas juba täppistööd segama, otsustas 27aastane Pärnu mees põie tühjaks lasta, kirjutab Pärnu Postimees.

Et läheduses ühtegi avalikku käimlat polnud, maamõõtjate standardvarustuse hulka uriinikollektorid ei kuulu ja pükste märgamine on psühholoogiliselt vastuvõetamatu, jalutas Aigar paar kolm sammu teepervelt kõrvale.

Samal ajal lähenes kuriteopaigale patrullauto, milles Häädemeeste valla vanemkonstaabel Morten Aasaroht koos ametivennaga.

Operatiivsõidukisse kamandatud Aigar sai oma ehmatuseks teada, et on rikkunud Häädemeeste valla avaliku korra eeskirja punkti, mis keelab avalikes kohtades kaasinimeste rahu-, sündsus- ja turvatunnet riivavad või muul viisil inimväärikust alandavad teod, sealhulgas kaasinimeste tülitamise, lärmamise, ebasündsate väljendite kasutamise ja muu seesuguse.

Muu seesugusega hakkama saanud Aigar tunnistas puhtsüdamlikult üles, et kusi jah, ning tegi argliku ettepaneku: ehk pääseks sedakorda hoiatusega. Aasarohu süda jäi aga kalgiks. “Ütles, et see on seaduse silmis väga suur rikkumine, mille eest maksimumkaristus on 6000 krooni, miinimum 180 ning 300 väga hästi saadud,” meenutas Aigar politseiniku sõnu.

Aasarohu selgituse kohaselt lähtus ta karistuse määramisel asjaolust, et urineerimine leidis aset asula sees, mõne sammu kaugusel Jaagupi piiri tähistavast sildist.

Neile, kes metsas või maanteel tunnevad, et kohe tingimata on vaja ennast tühjendada, soovitas Aasaroht otsida koht, kus ihuhädade rahuldamine teistele liiklejatele silma ei torka. “Selge on see, et metsas ei satu oma häda tegema tõenäoliselt kellegi silme all, kui välja arvata metsaasukad, ja tõenäosus karistada saada on kaduvväike,” julgustas ta.

Aasaroht avaldas lootust, et kiireloomuliste vajadustega metsa lipata on vaja vähestel. “Ilmselt ei soovi keegi metsa rahu, vaikust ja looduse ilu nautima minnes sattuda ekslema väljaheitehunnikute vahele,” koputas Aasaroht inimeste südametunnistusele.

Aigar tunneb aga eelkõige muret põie tühjendamist mõne sammu kauguselt tunnistama pidanud paarimehe pärast, kelle inimväärikus ja moraalitunne kõige tugevama põntsu said. “Ilmar on nüüd psüühiliselt endast väljas — ei saagi enam äkki tööd teha,” arutles ta.

Trahvi lubas Aigar vaidlustamata ära maksta. “300 krooni pole ju nii suur asi,” leidis ta. Ehkki linna tasulisi käimlaid oleks saanud sama raha eest 100 korda külastada.