“Kui praegu väljapakutud kuluhüvitiste uus kord rakenduks alles järgmise riigikogu koosseisu jaoks, oleks see ikkagi samm eemale läbipaistvast riigijuhtimisest,” teatas Delfile Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk.

“Eelnõu menetlemise ajal pole riigikogu liikmed suutnud selgitada, millised on avalikud hüved, mida Eesti inimesed sellest riigikogu liikmete 30-protsendilisest aruandevabast rahast saavad,” ütles Tammerk.

“Selle ebaõnnestunud eelnõu mitterakendamine praeguse riigikogu koosseisu kohta ei võta aga päevakorrast maha poliitilise korruptsiooni teemat: institutsioonina looks riigikogu ikkagi endale lisahüvesid, lisades palgale 30 protsendi ulatuses dokumenteerimata kuluhüvitisi.”

Korruptsiooni üheks tunnuseks on ametikoha ärakasutamine isiklike hüvede hankimisel.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti loodab, et riigikogu katkestab eelnõu menetlemise, kuna selle põhimõtteline ümbertöötamine paari päeva jooksul, enne riigikogu suvepuhkust, pole võimalik.

“Maksumaksjate Liidu ja teiste valitsusväliste organisatsioonide jõuline ja operatiivne kriitika on vähemalt esialgu suutnud takistada avaliku sektori rahakasutamise osas negatiivse eeskuju loomist,” ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Agu Laius.

“Uue eelnõu väljatöötamisel tuleb arvestada kolmanda sektori poolt kõlanud ettepanekutega. Kuluhüvitised ei saa sellises suures ulatuses olla dokumenteerimisvabad,” ütles Laius. “See tekitaks ebaõiglast kohtlemist ja viiks meid eemale läbipaistvast riigijuhtimisest.”

Ühing Korruptsioonivaba Eesti (KVE) on mittetulundusühing, mille eesmärk on korruptsioonivastane tegevus (koolitused, avalikkuse teadlikkuse tõstmine korruptsioonist, riikliku korruptsioonivastase tegevuse jälgimine). KVE tegutseb rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International Eesti osakonnana. Ühingu tegevust toetab Avatud Eesti Fond.