Jõksi sõnul reguleerib eelnõu ebarahuldavalt tema poolt korduvalt osundatud põhiseadusvastast olukorda — riigikogu liikme kuulumist riigi osalusega äriühingu, sh riigi äriühingu nõukogusse.
Eelnõu regulatsioon on osas, mis puudutab riigikogu liikme kuulumist täitevvõimu poolt nimetatuna riigi osalusega äriühingu (sh riigi äriühingu) nõukogusse, on Jõksi sõnul õigusselgusetu ning vastuolus põhiseadusest tuleneva määratuse ehk õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega.
Jõksi sõnul on olukord, kus riigikogulase töötasu määravat seadust muudetakse sama parlamendi koosseisu suhtes nii, et riigikogu liikme tasu suureneb, mkasetingimused paranevad või vähenevad muu töötulu saamise piirangud, põhiseadusega vastuolus. “Olen seisukohal, et mitmed eelnõu sätted toovad endaga kaasa riigikogu liikme tasu suurenemise või selle maksmise tingimuste paranemise.”
Eelnõuga kavandatav regulatsioon on kehtivaga võrreldes riigikogu liikmeid enam soodustav, kuna hüvitist makstakse alati senise hüvitise maksimummäära suuruses summas, mitte kuludokumentidega tõendatud tegelike tööga seotud kulutustega võrdses ulatuses nagu seni, nendib õiguskantsler.
Kehtiva hüvitamise korra kohaselt hüvitatakse üksnes sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud (punktid 2-8), samas ei hüvitata vara soetamise kulusid.
Kuna eelnõu kohaselt ei sõltu hüvitise maksmine tegelike tööga seotud kulutuste tõendamisest kuludokumentidega, siis ei peaks riigikogu liige hüvitise saamiseks enam tööga seotud kulutusi tegema. Seega on eelnõus sisuliselt senine kulutuste hüvitamine asendatud (maksuvaba) tuluga, mida riigikogu liige võib kasutada omal äranägemisel (sh katta ka tööga mitteseotud kulusid või vara soetamise kulusid, mille hüvitamist kehtiv hüvitamise kord ei luba). Kuludokumentide alusel kulutuste hüvitamisega võrreldes on (maksuvaba) tulu saamine riigikogu liikmetele kahtlemata soodsam.
Eelnõu kohaselt makstakse väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi elavale riigikogu liikmele (tema sooviavalduse alusel) eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20 protsenti ametipalgast. Hetkel tähendab see üle 8200 krooni suurust hüvitist, mis jääb küll alla majutuskoha puhul seni lubatud piirmäära (9000 krooni kuus; samas on majutuskoha kindlustamine ette nähtud vaid üheks kuuks), kuid ületab eluruumi üürimisel seni lubatud piirmäära (7000 krooni kuus).
Eelnõuga kavandatav regulatsioon on kehtivaga võrreldes riigikogu liikmeid enam soodustav, kuna hüvitist makstakse senisest suuremas ulatuses (kui välja arvata kuuks ajaks majutuskoha kindlustamise ulatus ) ning tegelikke eluruumi kindlustamiseks kantavaid kulusid ja muid eluruumi kasutamise võimalusi (sh Riigikogu liikmele Tallinnas või Tallinnaga piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses kuuluvat eluruumi) arvestamata. Seega on ka siin sisuliselt senine kulutuste hüvitamine asendatud (maksuvaba) tulu saamisega, leiab Jõks.
Eelnõu laiendab riigikogu liikme immuniteeti kehtiva õigusega võrreldes. Uuendusena on kirjas, et seoses väärteomenetlusega ei tohi riigikogu liikme suhtes kohaldada kinnipidamist ega sundtoomist, samuti ei tohi talle väärteo eest mõista karistusena aresti.
“Leian, et riigikogu liikme immuniteedi sisustamisel tuleb arvestada põhiseaduse §-st 12 tuleneva põhimõttega, et kõik on seaduse ees võrdsed,” nendib Jõks. “Immuniteedi eesmärki silmas pidades peaks riigikogu liikme suhtes erisuste kehtestamine olema minu hinnangul lubatud vaid seoses rahvasaadiku põhiülesande — hääletamise — täitmisega ning selleks riigikogu täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega.”
