Ma usun, et aktsiisitõusude, eriti tubakaaktsiisi tõus ja alkoholiaktsiisi tõus mõjutavad majandust positiivselt, nentis Ansip riigikogu infotunnis. “Inimesed mõtlevad väga tõsiselt, kas järsult kallinevaid sigarette tasub suitsetada või mitte, kas kallimat viina tasub juua või mitte.”

Valitsus on põhjendanud aktsiiside korraga tõstmise vajadust ka sellega, et saavutada eurole üleminekuks vajalikku inflatsiooni rahunemist.

Keegi ei saa anda garantiid, et 1. jaanuarist 2008 tõusvad aktsiisid viiksid meid kindlasti 1. jaanuarist 2011 eurotsooni, lausus Ansip samas.

“Kuid võib pea sajaprotsendilise kindlusega öelda, et kui aktsiisitõusud hajutada 2008., 2009. ja 2010. aastale, siis Eesti kindlasti ei liitu eurotsooniga 1. jaanuarist 2011,” lisas peaminister samas.

Kuid sigarettide puhul olgu veel kord meelde tuletatud — ega meil valikukohta ei ole. Euroopa Liiduga liitumisel oleme me võtnud teatud kohustuse ja nüüd kavatseme me seda kohustust täita, viia tubakaaktsiis Euroopa Liidu poolt nõutud miinimummäärani, nentis peaminister.

“Mitte mingil juhul ei ole mina nõus pidama neid aktsiisitõuse mingiks Brüsseli bürokraatiale järeleandmiseks. Eelkõige on need aktsiisitõusud vajalikud meie oma majandusele.”

Vastates Karel Rüütli küsimustele valitsuse aktsiisipoliitika kohta kinnitas Ansip, et valitsus kavatseb jätkata ökoloogilise maksureformiga ning kavandatava seadusmuudatusega asendatakse CO2 saastetasu elektriaktsiisiga aasta varem, 1. jaanuarist 2008 võrreldes kehtiva seadusega.

„See asendus ei too kaasa elektrihinna tõusu tarbijale, kuna tootjal ei tule enam tootmiskuludes arvestada CO2 saastetasuga ja selle arvelt lisandub lõpptarbijale samas suures ulatuses elektriaktsiis,” selgitas Ansip.

Peaministri sõnul ei mõjuta elektriaktsiisi rakendamine kohalike omavalitsuste kulutusi. Ansip märkis, et mingil määral mõjutab omavalitsusi kütuseaktsiisi tõus, kuid kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab kiiremini kui riigieelarve tervikuna.