Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus tunnistasid Liimi süüdi avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et ta rikkus avalike pöördumistega televisioonis lõhkematerjaliga ähvardades rahu ja avalikku korda.

Nimelt heideti Liimile ette telekanalitele Kanal 2 ja TV 3 antud intervjuudes esitatud väidet, et ta kavatseb lasta õhku Tallinnas Tõnismäel asuva monumendi, kui seda ära ei viida.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et kui intervjuu andmise väline käik ei riku avalikku korda või teiste isikute rahu, siis ei ole intervjuu andmine käsitatav avaliku korra rikkumisena — ja seda sõltumata intervjuu sisust.

Riigikohus märkis, et avalikes intervjuudes teatas Liim kavatsusest toime panna kuritegu. Kolleegium tõdes, et isegi juhul, kui Liimi tegelik eesmärk olekski olnud monumendi õhkimine, s.o kuriteo toimepanemine, oleks see tegu olnud karistatav alles õhkimisteo vahetust alustamisest.

Kuriteoplaani avaldamine ei ole aga karistusseadustiku järgi iseenesest karistatav, hoolimata väljaöeldu võimalikust moraalsest või eetilisest hukkamõistetavusest. Võimalike plaanide, kavatsuste, eesmärkide, uskumuste jms avaldamine sõnalises vormis võib kujutada endast kuritegu ka juhul, kui sõnaliselt avaldatu väljendusviis avalikku korda või teiste isikute rahu ei riku. Seda aga üksnes juhul, kui karistusseadustiku eriosas sisaldub vastav kuriteokoosseis, mis tunnistab sellise avalduse tegemise kuriteoks.

Nendel põhjustel mõistis riigikohus Jüri Liimi õigeks.