Tallinna sünagoog on avatud

 (79)
www.DELFI.ee
                     
Sünagoogi avamine Tallinnas

“Äratus Eestimaa!” Just selle valju hüüatusega, mis pani vanemad juudi soost inimesed silmi pühkima, avas Eesti juudi kogukonna pearabi Efraim Shmuel Kot kolmes keeles täna Iisraeli ja Venemaa pearabide osavõtul Tallinna uue sünagoogi.

Sünagoogi avamise tseremooniat austasid oma kohalolekuga president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip, Iisraeli asepeaminister Simon Peres, Iisraeli pearabi Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ja mitmed teised väljapaistvad külalised Eestist ja välismaalt.

Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna juudi kooli hoone ja juudi kogukonna keskus. Uus sünagoog on üks Eesti pealinna ebatavalisemaid sakraalehitisi, mil­le juba ohtralt kiidetud kaasaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga.

President Toomas Hendrik Ilves lausus, et Eesti ja Juudi riigil on palju sarnaseid saatusejooni, mõlemad on kannatanud represseerimiste all ja Teise maailmasõja koleduste käes. Ilves tõi sümboolsena välja asjaolu, et eelmise sünagoogi Tallinnas Maakri tänaval hävitas Nõukogude hävitaja visatud pomm, mille leegist süttis eestlaste üks sümboleid, Estonia teater.

Eesti rabi Efraim Shmuel Koti sõnul hävis 1885. aastal pühitsetud Tallinna ajalooline juudi sünagoogi hoone Teises maailmasõjas. “Kuni maikuuni 2007 oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone. Lahkete annetajate abil Eestist ja mujalt maailmast on Tallinnas 63 aastat puudunud hoone nüüd valminud. Olen kindel, et sellest majast saab väärikas juudielu keskus Eestis, mis suudab oma panuse anda kogu Eesti kultuurilise ja religioosse elu edendamiseks,” rääkis rabi Kot.

“Tegu on Eesti ja ka kogu maailma juudi kogukonna jaoks olulise sündmusega. Tänu Aleksander Bronšteini, George Rohri perekonna ja kõikide teiste jõukohastele annetustele on saanud võimalikuks ehitada suurepärane ja ainulaadse välimusega Tallinna Uus sünagoog. Eesti juudid mäletavad nende inimeste suuremeelsust igavesti,” kinnitas Eesti Juudiusu Koguduse juhatuse esimees Boris Oks.

Enam kui miljon eurot annetanud sünagoogi ehituse peasponsori Aleksander Bronšteini palvel on Tallinna sünagoog pühendatud tema 16. novembril 2004 surnud ema Beila Barski mälestusele.

Tänavu tähistavad juudid 40 aasta möödumist Iisraeli pealinna ja maailma tähtsaimate religioonide keskuse taasühendamisest. “Ükskõik, kus maailmas ka sünagoog asuks, ikka on ta pööratud Jeruusalemma poole. Uus sünagoog on selle Tallinna ja Jeruusalemma vahel eksisteeriva nähtamatu sideme kandjaks ja tunnistuseks Eesti juudielu renessansist ning sidemete tihenemisest eesti ja juudi rahvaste vahel,” märkis Bronštein sünagoogi avamisel.

975 ruutmeetri suuruse üldpinna ja 106 ruutmeetri suuruse peasaaliga sünagoogi ehituseks kulus üle 22 miljoni krooni.

Sünagoogi oluliseim ruum — teisel korrusel asuv saal — on suurepärase akustikaga ning jumalateenistustel 105 inimest mahutavat ruumi saab ümber kujundada ka kontsertide läbiviimiseks; lisaistmetega koos mahutab see siis 230 inimest.

Hoone kolmandal korrusel asub rõdu, mis ümbritseb peasaali kolmest küljest ja on mõeldud jumalateenistust külastavatele naistele. Rõdul on 78 istekohta. Rõdu sissekäigu vastas paiknevad kogukonna ametlikud ruumid, kaasa arvatud rabi ja kogukonna esimehe kabinet.

Sünagoogi hoone esimesel korrusel avatakse väike kiosk, kust on võimalik osta meeneid ja kirjandust ning tellida ja kätte saada koššertooteid. Neile, kes soovivad maitsta tõelist koššerkööki, avatakse sünagoogi esimesel korrusel 60-kohaline restoran. Sõja­järgses Eestis on see esimene koššerrestoran, kus järgitakse kõiki kašrut’i reegleid. Restoranisaali võib üürida ka perekondlikeks pidustusteks ja pidulike sündmuste läbiviimiseks. Saali põrandat kaunistab Taaveti tähe kujutis.

Tallinna uues sünagoogis asub ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht. Kompleksi kuuluvad lisaks rituaalsele basseinile riietusruum, duširuum ja vann.

Eestis elab praegu ligikaudu 3000 juuti ning peamiselt on nad koondunud Tallinnasse. Eesti juute ühendab kaks organisatsiooni — religioosne Eesti Juudiusu Kogudus ja ilmalik Eesti Juudi Kogukond.

 Vaata videot
Video vaatamiseks pead omale installeerima Flash Player 8 playeri, mille downloadimiseks vajuta siia.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik