Ansip viis pronkssõdurile pärja
Lilled ja austusavaldused jätsid mälestusmärgi juurde ka diplomaatilise korpuse esindajad. Üritusel osales ligi paarikümmend Eestis resideerivat välisriigi suursaadikut ja diplomaatilist esindajat.
Veerand tundi kestnud tseremoonial kõnesid ei peetud.
Kalmistut valvas palju politseinikke, turvatud surnuaial linlasi peaaegu polnudki, kalmistuserval seisis paarkümmend inimest, keda diplomaatide austusavalduste ajal hauale ligi ei lubatud. Pronkssõdur oli sellest hoolimata lilledega üle külvatud, keegi õrna hingega inimene oli Aljošale seltsiks jätnud pehme ja karvase roosa mängujänese.
1887. aastal asutatud Kaitseväe kalmistule Tallinnas hakati matma Tsaari-Venemaa armee hukkunuid. Saksa okupatsiooni ajal 1918 maeti kalmistule Saksa sõdureid. Vabadussõja ajal ja kuni Teise maailmasõjani maeti Kaitseväe kalmistule eestlastest sõdureid. Kaitseväe kalmistul puhkavad ka Vabadussõjas langenud Suurbritannia sõdurid. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitas toonane võim sadu haudu, mida on tänaseks taastama hakatud.
Valitsuse poolt Teise maailmasõja lõpu tähistamise üritused said täna hommikul alguse Kloogal pärja asetamisega holokausti mälestusmärgile, mõistes niiviisi hukka kõigi nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja massirepressioone.
Mälestusüritused jätkusid pärja asetamisega Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakule Maarjamäel. Peaministri ja teiste valitsuse liikmete ning diplomaatilise korpuse esindajate osavõtul toimunud pärja asetamisega Maarjamäel meenutati kõiki Teise maailmasõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Samuti mälestati neid, kes andsid oma elu Eesti iseseisvuse eest peetud kaitselahingutes.
