1885. aastal pühitsetud Tallinna ajalooline juudi sünagoogi hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Kuni maikuuni 2007 oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone.

Lahkete annetajate abil Eestist ja mujalt maailmast on Tallinnas 63 aastat puudunud hoone nüüd valminud, teatasid Eesti pearabi Shmuel Kot ja Eesti Juudiusu Koguduse juhatuse esimees Boris Oks.

“Sellest saab sünagoog kõigi Eestis elavate juutide jaoks,” on juudi kogukonna esindaja Cilja Laud öelnud.

Sünagoogi arhitektid on Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel KOKO büroost. Ehitis on võlvitud klaasist ja betoonist ning selle saalis on kohti paarisajale inimesele.

Lisaks usulistele rituaalidele hakkab sünagoog organiseerima koššertoidu valmistamist ja müüki, sinna tuleb rituaalne bassein mikvah ja muuseum, mis räägib juutide elust Eestis. Sünagoogis hakkavad asuma ka rabi ja koguduse administratiivruumid.

Eestis elab ligi 3000 juuti.

Tallinnas oli Maakri tänaval 1882. aastal Nikolai Thamm vanema projekti järgi rajatud sünagoog, mis hävis 1944. aasta märtsipommitamise ajal. Teises maailmasõjas hävis ka 1901. aastal Tartusse rajatud sünagoog.

Enne Teist maailmasõda elas Eestis üle 4000 juudi. Nõukogude võim saatis paljud neist Siberisse, ühtlasi jäid juudid ilma oma kultuurautonoomiast.