Ulukid rikuvad noort metsa hävitades seadust

Metsaseaduse järgi peab mets olema uuenenud seitse aastat pärast raiumist, kuid hiirte, jäneste, kitsede ja põtrade laastamistöö järel jäävad kasvama vaid üksikud istutatud puud.

Nii palju, kui Riigimetsa Majandamise Keskuse Väätsa metskonna metsniku Argo Urbalu on jõudnud vaadata, on igat metsakultuuri ehk istutatud noort metsa näksitud, kirjutab Järva Teataja.

Teisipäeval käis Urbalu oma tükki Purdi mõisa taga vaatamas: sinna istutatud mände polnudki lugeda, ainult põdrapabulaid. “Suurtest, kolme–neljameetristest kaskedest, mis olid sinna looduslikult kasvanud, olid põdrad 50 protsenti pooleks murdnud, et mahlasemaid oksi kätte saada — nagu sõda oli üle käinud,” lausus ta.

RMK Väätsa metskonna metsaülem Harti Paimets ütles, et kahjustused on viimastel aastatel süvenenud ja sama probleem on igal pool.

Ta arvutas, et kui üks taim maksab kolm krooni, vedu nii 15 senti, istutamine poolteist krooni ja hooldus 40 senti, kulub üht kuusekest paar aastat metsas kasvatada viis krooni. “Hektarile 2000 taime, otseseid kulusid 10 000 — 12 000 krooni. Pluss kaotatud ajafaktor: hukkunud mets on tootmisest maas ega tooda ka värsket õhku,” arutles ta.

Paimets arutles, et väikestel pindadel võib erametsaomanik ulukeid eemale hoida taimsete ja bioloogiliste tõrjevahenditega, neid tuleb pritsida iga kuu tagant, vihmaga tihedaminigi. “Aga nii riigimetsi kaitsta puudub tööjõud,” lisas ta.

Ka on soodsad talved loomade arvukust kasvatanud. “Kui hoida ulukite arvukust optimaalsel tasemel, peaksid metsakahjustused olema väiksemad,” märkis Paimets.