“Kas me kehtestame end niimoodi, et viime jõuga ära mälestusmärgi, mis väga suurele osale Eesti elanikkonnast, kellest väga paljud on kodanikud, on oluline — või me kehtestame ennast niimoodi, et tunnustame ka teist poolt,” nentis Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Vetik intervjuus “Terevisioonile”.

Vetik on üks 12 õppejõust, kes avaldas esmaspäeval pronkssõduri paigalejätmist pooldava kirja. Ta rääkis, et kohtus hiljem ka kaitseminister Jaak Aaviksooga, millest selgus nende põrkuvate hoiakute erinev analüütiline eeldus, mis aga pole teineteisega tingimata vastuolus.

Vetiku arvates näevad teadlased olukorda laiemalt, sest küsimus pole pelgalt suhetes Moskvaga, vaid pronkssõduri teema vajab siseriikliku lähenemist.

“Küsimus on Eesti venekeelse elanikkonna ja riigi suhetes, küsimus on väga paljugi ka eestlaste endas, kuidas me ennast näeme, kuidas me ennast kehtestame — kas teise poole marginaliseerimise või arusaamise kaudu.”

Ühiskonnateadlase hinnangul tuleks eristada monument Tõnismäel asuvate säilmete ümbermatmisest ning kaaluda pronkssõduri tähenduse laiendamist kõigi Teises maailmasõjas hukkunutele.

Vetik kinnitas, et nende vaateid jagavad ka “väga paljud poliitikud”.