Kaamera seadistatakse vastavalt selles teelõigus lubatud kiirusele, pannakse paika lubatud eksimine (nt kümme km/h) ja kui juht kiirust ületab, teeb 650 000 krooni maksnud mobiilkaamera seadust rikkunud sõidukist foto, millelt on näha nii sõiduki registreerimisnumber kui ka roolis istunud isik, samuti kuupäev, kellaaeg ja asukoha koordinaadid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Foto saab olema ka tõendusmaterjaliks kiiruseületajale karistuse määramisel, nii nagu praegu tõestab kihutamist kiirust mõõtev politseinik.

Kihutaja ei pruugi märgatagi, et on kontrollpunktist mööda sõitnud, ja saab hoopis hiljem üllatusena kutse politseisse.

Kui rikkuja on auto omanik ja politsei andmebaasis on tema foto olemas ning ka kaamera foto põhjal saab öelda, et roolis olnud isik ja auto valdaja on üks ja sama, on asi selge, ent keerulisem on lugu siis, kui roolis istub keegi teine, sest sel juhul tuleb rikkuja tuvastada omaniku ütluste abil.