“Minu unistused on palju mitmekesisemad kui üks sõjaväekorraldus, aga jah, see, et kaasaja kaitsevägi peaks olema professionaalne, on minu kindel veendumus ja seda kinnitavad kõik trendid, mis on NATO riikide seas praegu. 26-st NATO riigist tean mina viit, kes säilitanud armeeteenistuse,” lausus Ligi kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.

Ligi lisas, et kutsealuste armeest on loobumas ka need riigid, kes soovivad NATOga liituda — nagu näiteks Gruusia, Horvaatia, Ukraina või Albaania.

“See pole ühe inimese kinnisidee, vaid elementaarne tendents,” rõhutas Ligi.

See, et me leiame igale seisukohale eksperdi seda kaitsma ei tähenda, et peaksime kinnisilmi toimima esimese sellise eksperdi juhiste järgi,” kommenteeris Ligi arvamusliidreid, kes on öelnud, et sellises geopoliitilises asukohas riik nagu Eesti ei saa lubada endale väeteenistusest loobumist.

“Ma tahaks teada, kas siis, kui võtame 100 protsenti poisse ajateenistusse, kas me saame hakkama ühe suurriigi agressiooniga?” küsis Ligi.