Kui Kukevere külas lambakasvatustalu pidav Ivo Siska esmaspäeva hommikul elamust paarisaja meetri kaugusele karjamaale läks, leidis ta eest ehmunud lambakarja, kelle hulgas lamasid verised loomad, vahendab Postimees. 350 lambast üheksa oli maha murtud. “Lambaid polnud lihtsalt murtud, vaid ka söödud,” ütles ta.

Lambakasvataja pakkus, et veretöö panid toime pigem hundid kui koerad, sest viimased poleks arvatavasti nii palju söönud, vaid lihtsalt tapnud. Samuti oli ta kindel, et tapatalgud pole ühe looma tegu, vaid lammaste kallal on käinud kiskjate kari.

Siska leidis, et kui lammaste murdmisretke korraldasid hundid, peaksid jahimehed saama kohe loa neid lasta või hüvitagu riik kahju. Oma lambad lubas ta nüüd igatahes lauta luku taha panna.

Huntide arvukusele aitab piiri panna Eesti metsades reedel algav ning 28. veebruarini kestev hundijahihooaeg. Kuna metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse seire järgi on huntide arv kasvanud, on jahimeestel tänavu poolesaja soe laskmise luba. Mullu oli see 33, kätte saadi 15 hunti.

Viimaste loendusandmete järgi on Eestis 160 hunti, tänavu kevadel loetleti neid 110.