Kui kuninganna reede ennelõunal raekoja platsile jõudis, oli seal tervituskontsert “Eesti laulab” koos publiku ja esinejatega juba pool tundi täies hoos olnud.

Eesti parimad koorid olid lõikavast idatuulest hoolimata oma hääled puhtaks lõõritanud, end naabri vastu soojaks hõõrunud ja karmid pildistamisekeelud omaks võtnud.

Turvameetmed platsile pääsemiseks on ranged — kõigil tuleb oma kott ette näidata ja metalliotsija väravate vahelt läbi kõndida. Platsil endal selgub teine üllatus: peale suure lava ja väikese kuninganna lava on veel hiiglaslik nn VIP ala, kuhu on asetatud toolid külalistele. Inimesed oma lillede ja lippudega on surutud vaid kolmandikule platsist.

Kuninganna aga annab ennast oodata, selle aja täiteks leelotasid eeslauljad Jaak Johanson ja Lauri Õunapuu regilaululist rahvatervitust. No ikka stiilis: Liisbet lahke kuninganna. Ja koor Jako Reinaste, Tiit Saare ja Siim Sarve eestvedamisel kordas järgi.

Kuninganna saabumisest annab esimesena märku linnapea Jüri Ratase astumine raekoja soojade müüride vahelt külma kätte, soojenduseks vaid ametiraha ülikonna rinnaesisel.

Õnneks ei pea platsile kogunenud kaua Ratase haput ilmet vaatama, sest järsku lehvib üle platsi sini-puna-valgete lipukeste laine. Majesteedid on tulemas.

Kell 11 keerabki uhke Range Rover Eesti presidendi Audi järel raekoja ette ning habras daamijalg kobab raekoja platsi. Apelsinikarva kostüümis vana daam, kaela ümber pruun karusnahk, naeratab ja viipab rõõmsalt rahvale.

Elizabeth II kätleb linnapeaga ning siirdub koos president Ilvese ja viimase samuti apelsinikarva ruudulises kostüümis abikaasa Eveliniga tara äärde rahvaga suhtlema. On ilmselge, et korraldajate poolt varem väidetud kuninganna moto: “näha ja olla nähtud” ning tahe rahvaga suhelda, vastab tõele.

Leebe ja siira naeratusega korjab nääpsuke eakas naine ühe lillesülemi teise järel ning surub kümneid käsi, peatub korra vestluseks või tänusõnadeks ja liigub siis aeglaselt edasi. Tema järel sammuvad prints Philip ja Eesti presidendipaar.

Kõike seda saadab Johanson-Õunapuu regilaul lahkest Liisbetist, mis kuninganna lavale liginedes muutub vanaks briti lastelauluks “Twinkle, twinkle, little star”. Kuninganna võtab oma poodiumil istet ja kontserdi ametlik osa võib viimaks alata.

Kuid oh ei, vahetult enne esimese laulu esimest takti, Rene Eespere imeõrna “Ärkamise aega” on vaja kiiresti platsilt minema toimetada “üürgav” pääsuke. Turvateenistuse BMW signalisatsioon lihtsalt keeldub kuninganna tervitamise lõpetamisest. Diplomaatilise korpuse näod venivad pikaks ning tüütu üürgaja vaigistatakse.

Kuninganna auks kõlasid peale “Ärkamise aja” ka Olav Ehala “Kodulaul”, solistideks Ivo Linna ja Hanna-Liina Võsa, Veljo Tormise “Pikse litaania” ning Bob Chilcotti laul “Can you hear me?”, solistideks Maarja-Liis Ilus ja Mikk Dede.

Rahva seas tekitab eriti kahinat üsna äkilise moega litaania, mida osad kuulajad ei pea eaka daami meelelahutuseks sobilikuks. Teised naudivad aga rahvusmeeskoori raksatavalt võimast etteastet.

Pärast väikest kontserti astus kuninganna lavale, kus ta tänas koore ja dirigent Aarne Saluveeri.

Samas anti talle üle kingitus Eesti rahva poolt — Eesti Kunstiakadeemias käsitööna valmistatud ainulaadne valge, Haapsalu salli moodi ese, milles kasutatud siinseid materjale.

Kuninganna tänab salli eest käeviipe ja naeratusega ning sammub lavalt maha. Rahva jaoks aga on osa laulupeost veel tulemata. Nimelt, et lubada korteežidel rahulikult lahkuda, lüüakse täisauruga peale Alo Mattiiseni/Jüri Leesmendi “Isamaa ilu hoieldes. Ja sellele laulavad kõik kaasa, et külmast võitu saada — koorid, publik, platsil istunud külalised, ajakirjanikud ja isegi ühe turvamehe suu liikus.

Kuninganna sõidab aeglaselt raekoja platsilt välja, käsi viipamas ja huulil naeratus. “Kas ta sulle viipas” küsib kolleeg. Jah, me kõik saime oma viipe kätte.

“Tõeliselt armas eakas daam,” õhkab kuninganna eakaaslane, kel õnnestus monarhi lähedalt näha.

Kolm tüdrukut, kes kinkisid Elizabethile lilli, vadistavad läbisegi, et peale kuldsete tänusõnade “thank you very much” [tänan teid] nad kuningannalt rohkem ei saanud, küll aga vestles nendega pikalt prints Philip.

Millest siis? Küsis, et miks me koolis pole, naeravad tüdrukud läbisegi.