Kindlustuse vormistamisele kulunuks kõigest 100 krooni, peaaegu 10 000 krooni maksnud reisiga võrreldes on see köömes, kirjutab Põhjarannik.

Ljaštšenko ostis turismifirmast Balticland kümnepäevase reisipaketi. Turismifirmas teavitati teda ja reisikaaslaseks olnud sõpra, et lisatasu eest saab ka kindlustuse vormistada. Ljaštšenko ütles turismifirma töötajale, et too vormistaks kõik, mis vaja, kuid teist korda firmasse reisidokumentidele järele minnes ta kindlustuse kohta ei küsinud.

Ljaštšenko ja tema sõber läksid Türgis Kemeris ATV-dega mägedesse ekskursioonile. „Mäest üles läksid nad normaalselt, kui aga laskuma hakati, ütlesid Olegi ATV pidurid üles. Masin lendas kuristikku, juhil õnnestus viimasel hetkel välja hüpata, kuid ta kukkus üsna kõrgelt,“ kirjeldab Olegi ema Tamara Ljaštšenko.

Õnnetuse päeval helistati Tamarale välisministeeriumist: poeg on Kemeri erakliinikus reanimatsioonis ja kuna tal kindlustust ei olnud, nõuab kliinik oma teenuste eest 15 000 eurot — 232 000 krooni.

Tamara Ljaštšenko laenas oma ettevõttest 280 000 ja lendas Türki. Olegil olid murdunud vaagnaluu, mõlemad puusaliigesed ning kämmal. Erakliinikus osutati Olegile vältimatut abi: õmmeldi kinni kusepõis ja eemaldati sapipõis, kuid liigeseid opereerima ei hakatud.

Tamara tahtis poja võimalikult kiiresti Tallinna tuua, kuid Eesti lennukompanii keeldus talle pileteid müümast. „Minult nõuti arsti otsust, et poega võib istuvas asendis transportida. Poeg kirjutati kliinikust välja ja sattusime temaga tänavale,“ kirjeldab Tamara.

Koju said ema ja poeg sõita alles kolm nädalat hiljem.

Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas selgus, et liigesteoperatsiooni aeg oli mööda lastud. Oleg võib ajapikku käima hakata, kuid probleemid liigestega jäävad. Tamara Ljaštšenko võtab poja esialgu enda juurde elama, sest teda on vaja abistada.

Peale selle tuleb 280 000-kroonise võla tagasi maksmiseks poja korter maha müüa.

Firma Balticland töötaja Marina Brehhunova, kes Olegile ja tema sõbrale reisi vormistas, ütles, et kindlustusest keeldutakse sageli. „Pakume kindlustust, kuna aga Türgis pole see kohustuslik, siis peale käia me ei saa. Kui noormehed tuusikutele järele tulid, ei palunud nad kindlustust vormistada,“ ütles Brehhunova.

„See on üldreegel — firmad soovitavad alati lisakindlustus võtta. See pole kliendile keeruline ega kallis — kõigest 100-200 krooni. See on üldine poliitika: soovitada, anda nõu. Ma ei kujuta isegi ette, et mingi firma võiks teisiti töötada,“ ütles Eesti turismifirmade liidu esimees Kirsti Kunt.