Välismaal õppinud lapsi peetakse rumalaks
Seda tõdeb ka Marit Ummelas, kelle tütar Johanna käis käis Helsingi eestikeelses Roihuvuori koolis kaks aastat, seejärel läks aga Eestis koolikoha leidmisega raskeks, osaliselt seetõttu, et laps tuli Eestisse ilma hinneteta — Soome koolis asendas numbreid lapse arengu kirjalik hinnang.
“Võtame Soomes vastu kõik soovijad, püüame nende taset kooli omaga kohandada, kasutame abiõpetajaid, aga Eestis hakatakse meie tööd üle kontrollima, lapsele lisapingeid tekitama,” kurdavad Roihuvuori kooli õpetajad Anne Ribelus ja Silja Aavik.
Soome koolist Eestisse tulevatel lastel tuleb lisaks muule harjuda ka hinnete saamisega, suure kooli ja klassiga.
Lapsevanemad on hinnete puudumise osas eriarvamustel — osadele näib, et nii ei ole neil võimalik lapse tegelikust tasemest aru saada, teistele jälle tundub, et hinded oleksid lapse õrnale psüühikale liig.
Soome kooli minevale lapsele ei pea koolitarbeid praktiliselt ostma — paljud õppevahendid on tasuta. “Ainuke, mida vaja, on koolikott,” ütles Aavik. Tasuta koolitoit on Soomes ja Rootsis enesestmõistetav.
“Siin sain aru, kui lapsevaenulik on Eesti koolisüsteem, õpetajad on ülekoormuse tõttu pinges, lastel on kooli minnes stress. Siin seda ei kohta,” ütles kolmteist aastat Soomes elanud Annely Soosaar, kelle tütar on Roihuvuori kooli lõpetanud.
Soome läinud eestlaste huvi laste koolitamise vastu emakeeles on vähene. Mõningatel andmetel on Soomes eestlasi kuni 60 000, eesti koolis on õpilasi aga ainult poolsada.
Samas napib Eestis lapsevanemate sõnul infot välismaal eestikeelse hariduse omandamise võimaluste kohta.
