Eesti mees hoidub alimentidest

38% eestimaalastest arvab, et isal ei ole kohustust kõiki enda poolt eostatud lapsi kuni nende täiskasvanuks saamiseni ülal pidada.

46% vastanutest arvab, et elatisraha maksmine on vabatahtlik, sõltudes maksja äranägemisest, ning sellesse ei peaks sekkuma ei riik, tööandja, ega lähikondsed.

Selle seisukoha väljendajate hulgas oli keskmisest enam mehi ja 25-34-aastaseid inimesi.

Samas leiti, et kui vanemad ise ei suuda kokkulepet saavutada, tuleb elatise maksmine muuta pere juurest lahkunud vanemale kohustuseks — sellega olid täiesti päri 87% vastanutest. Vanema enda rolli elatisraha kättesaamisel tähtsustavad keskmisest enam keskmisest madalama sissetulekuga inimesed.

Ühteaegu selgus küsitlusest, et elatisraha maksmist ja saamist peeti loomulikuks toiminguks, mida kumbki pool häbenema ei pea.

Kokkuvõttes pidasid uuringu läbiviijad suhtumist vastutusse laste kasvatamisel peale perede lahkuminekut tõsiseks probleemiks ning leidsid, et küsitluse tulemused peaksid pakkuma mõtteainet nii seadusandjatele sotsiaalpoliitika kavandamisel kui ka igale Eesti inimesele — kuidas saavutada olukord, et vanem vastutaks oma laste eest ka siis, kui ta perekonnaga igapäevaselt koos ei ela.