Provalovi kõne tekitas leinapäeval elevust
President Arnold Rüütel meenutas oma sõnavõtus, et tänasel leinapäeval on tähtis mõista iga inimese valu eraldi. Rüütel tsiteeris Saaremaa tütarlapse Helvi Koppeli mälestust kodust väljaajamisest: “Kuigi oli südasuvi, oli ema käskinud talvemantlid selga panna, kuid hoolimata sellest, tundsin jahedust terves ihus ja isegi veel sügavamal… Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus.”
President toonitas, et täna tuleb mõelda ka sellele, et Eesti iseseisvuse hävitanud režiimide ohvriks langesid ka need sõdurid, kellel tuli püssi kanda mõlema sõdinud poole väes.
“Osa neist tuli õnneks tagasi, ent pidi kogema uut ülekohut, kui neid hakati kodus omadeks ja võõrasteks jagama. On aeg sellest üle saada. Ärgem laskem võõra võimu külvatud seemnel oma südames vihkamiseks kasvada,” lausus riigipea.
“Mäletame ja leiname veendumuses, et minevik ei tohi varjutada tulevikku,” lisas Rüütel.
Kõnelesid ka Eesti Õigusevastaselt Represseeritute Liidu Memento Tallinna ühenduse esimees Leo Õispuu ja Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov — tõsi küll, tõlgi vahendusel.
Viimase sõnavõtu ajal sigis muidu hardunult seisnud rahvahulka elevus. “Räägi eesti keeles,” hõikas üks kuraasikam vanaproua. Teised nähvasid tugeva aktsendiga vene keeles, et kus on tasu represseerimiste eest.
Provalov lausus, et stalinistliku režiimi jubeduste all kannatasid kõik rahvad: eestlased, venelased, valgevenelased, mustlased ja teised. Ta lisas, et Teine maailmasõda tõi endaga kaasa mitmeid okupatsioonijubedusi, nagu näiteks gaasikambrid koonduslaagrites.
Vene suursaadik rõhutas, et need jubedused ei tohi kunagi korduda. Ta julgustas samas inimesi minevikul minna laskma ja pöörduma tulevikku.
Kuigi oma esinemise ajal ei lasknud Provalov end üksikutest kuraasikatest märkustest häirida, siis teel Falgi teel ootava lipuauto juurde lõikas ta tee ära seesama vanaproua, kes tema kõne oli hüüatustega katkestanud.
