Uuring soovitab Eestil sookvoote kaaluda
Nende sõnul näitab vastne uuring, et Eestis valitsevad endiselt väga tugevalt tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja taastoodavad ühiskonna sotsiaalset kihistumist. Sooline võrdõiguslikkus on sotsiaalne probleem, mille osas on Eesti inimeste teadlikkus üsna madal. Kõige patriarhaalsemad hoiakud on mitte-eesti meestel.
Sooline kihistumine algab juba maast madalast. Nimelt peavad uuringus osalenud õigemaks õpetada poistele reaalaineid ja tehnikat, tüdrukutele aga enese välimuse eest hoolitsemist ja söögitegemist.
Praegusest suuremat naiste osakaalu riigikogu liikmete hulgas pooldab 30, ministrite hulgas 28 ja kohalikes volikogudes 26 protsenti vastanutest. Kuna inimesed näevad poliitikas peamiselt mehi, siis nad usuvad, et nii peabki olema, tõdesid uuringu läbiviijad.
Naistele peetakse paslikemaks ka poliitikas nn pehmete väärtustega tegelemist. Nii näiteks eeldatakse, et naiste täita võiks olla kultuuri-, sotsiaal- ja haridusministri koht. Kaitseministrina ei kujutaks naist 98 protsenti küsitletutest ette.
Üldiselt hoiakud, iseäranis meeste omad ei soosi naiste tõusmist juhiks. Mehed ei soovi endale naisülemust ja naised ei taha naisjuhtide all töötada. Inimesed arvavad, et mehed ongi loodud juhtima ja naised alluma.
Teisalt osutasid uuringu läbiviijad, et see mõttemall muutub niipea, kui mees saab endale naisülemuse. Sel juhul muutub meeste suhtumine naisbossi märksa leebemaks.
Tööturg üldiselt on meeste suunas kreenis. Mehed saavad naistest võrdse töö eest keskmiselt 30 protsenti rohkem palka. Seda toetab ka arvamus, et mees pole nõus nn naise palga eest töötama. Ka on meeste palgatõusu küsimine märksa edukam kui naistel.
Mehed on samas tööle enam keskendunud. Küsimusele, kas töötaksite ka siis, kui partner võimaldab normaalse äraelamise, vastas 69 protsenti meestest jaatavalt. Naiste seas oli see protsent 27.
Eesti naised on meestest tunduvalt sagedamini mõnest pereliikmest materiaalselt sõltuvad. Pooled kooselus naistest sõltuvad oma kaasast. Meestest tunnistab sõltuvust vaid kuus protsenti.
82 protsenti kõigist küsitletud meestest ja 57 protsenti naistest ei sõltu kellestki. See aga ei tähenda, et nad hästi hakkama saavad. Uuringu läbiviijate sõnul tuleb siin arvestada laia valimit — 15-74 eluaastat, kellest paljud elavad vanuse tõttu üksi.
Mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised — vastavalt 78 ja 51 protsenti. Samas leiab enamus küsitletutest, et pere majandusliku toimetuleku kindlustamine on mõlema kaasa ülesanne. Eesti meestest arvab nii 74 ja naistest 88 protsenti.
Mitte-eestlased on siin märksa traditsioonilisemad. Kui eesti meestest on nõus perekonda peamiselt üksi nõus toetama 21, siis mitte-eestlastest meeste seas on see protsent 40.
Naiste kanda on traditsiooniliselt kodutöö. 64 protsenti küsitletud naistest tunneb, et nende kodutööde koormus on liiga suur.
Teisalt pole 70 protsenti meestest kunagi tundnud, et nende peal on liiga suur hulk kodutöid. Naiste seas on see protsent 16.
Kõige vähem tunnetavad kodutööde koormast kooselus mehed ja kõige rohkem kooselus naised.
Kui mehed kodus midagi teevadki, see on see küsitluse tulemuste järgi seotud remondi ja auto sõidukorras hoidmisega. Mõlemaga aga tegelevad tänapäeval oma ala asjatundjad.
Naiste hooleks on igapäevased kodutööd: toidupoes käimine (58), igapäevane söögi valmistamine (78), nõudepesu (60), riiete korrashoid (85) ja tubade koristamine (53 protsenti).
Uuring viidi läbi aastal 2005 Tallinna ülikooli teadlaste ja turu-uuringu firmaga Saar Polli eestvedamisel. 1000 inimestelt küsiti, kas meeste palk peaks olema suurem kui naistel, milliseid oskusi peaks poistel ja tüdrukutel arendama ning kas naine sobib ülemuseks.
