Rootsi hävitajad kujuneksid kulukaks

Peaminister Andrus Ansipi lubadus arutada Eesti kaitseväele pakkumise tegemise korral kasutatud Rootsi hävitajate Saab JAS-39 Gripen vastuvõttu tuli Eesti spetsialistidele nagu välk selgest taevast.

Rootsis hävitajatest tegid väidetavalt esimesena juttu hoopis Eesti poliitikud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rootslased ei ole tänaseks otsustanud isegi seda, kas ja mitu hävitajat nende õhuväest üle võiks jääda. Samuti ei ole Gripenite kasutamist ilmselt arutatud ka Eesti kaitseväelastega, kes ei soovinud Päevalehele öelda ka seda, mitut hävitajat võiks Eesti tulevikus vajada, kuna see arv sõltuvat “väga paljudest teguritest”.

Ansip kinnitas neljapäeval, et kui Eestile tehtaks pakkumine võtta vastu tasuta või soetada väga odavalt Rootsi Gripen-tüüpi hävitajaid, ollakse valmis pakkumist arutama. Samas kinnitas valitsusjuht, et kaitsejõudude arengukava, mis kehtib kuni 2010. aastani, ei näe hävituslennukite ostmist ette.

Probleem hävitajatega tekkis kolmapäeval, kui Rootsis töövisiidil viibivad riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kohtusid oma Rootsi kolleegidega. Eesti Päevalehega vestelnud allika sõnul ei teinud pakkumist esimesena mitte rootslased, küsimuse Rootsi hävitajate Eestile andmise või odavalt müümise kohta tõstatasid Eesti poliitikud.

Leitnant Andres Sang kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonnast ütles, et ükskõik milliste hävitajate kasutuselevõtmine tähendaks väga mahukat tööd.

Riigil oleks tarvis välja koolitada piloodid, mis on tema sõnul pikk ja keeruline protsess, lisaks ka hulk mehaanikuid, tehnikuid ja lennujuhte. Peale selle tuleks muretseda veel kütuseautod ja lennukite hoolduseks vajalik tehnika.