Surmagripp mängib inimestega loteriid

Linnugripi muutumine inimeste vahel levivaks haiguseks nõuab samasugust tõenäosustabamust nagu kolme järjestikuse Viking Loto jackpot’i võitmine, leiab Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits.

Viking Loto jackpot’i võitmiseks tuleb kuus numbrit õigesti ära arvata. Et lindude seas laialt levinud linnugripp suudaks inimeste seas levima hakata, on vaja kahtekümmet õiget kombinatsiooni, kirjutab Postimees.

Merits ei välista, et selline asi võib juhtuda. “Kolmesaja aasta pärast või järgmisel nädalal, kui õnnetud asjaolud peaksid kokku langema,” ütleb ta. “Lindudelt inimesele kandumiseks peab viirus siiski tegema väga suuri pingutusi.”

Et linnugripp suudaks inimeste seas otse levida, on viirusel vaja teha korraga paarkümmend nukleotiidimuutust. Selliste muutuste tõenäosus on üliväike, kuid Meritsa sõnul siiski mitte olematu.

Linnugripp hakkab praegu inimestele lindudega otsekokkupuutel külge, kuid inimeste vahel edasi ei nakka. 1958. ja 1967. aasta Hongkongi gripipandeemia sai alguse sigadest. Mõlema pandeemia ohvreid loeti paari miljoni kanti.

Üks laialt spekuleeritud võimalus on otse linnult inimesele nakkava gripi muutumine inimeste seas nakkavaks. Selleks peaks linnugripp tugevalt muutuma, alles siis on võimalik, et linnult haiguse saanud talunik nakatab omakorda naabrit ja epideemia läheb liikvele.

Ameerika teadlased on laboris äratanud gripiviiruse, mis 1918–1920 tappis miljoneid inimesi Hispaania gripi nime all. Meritsa sõnul on selle puhul mitmed uurimisrühmad jõudnud järeldusele, et see viirus võis olla inimeselt linnule üle läinud. “Mida rohkem inimesi nakatub lindudelt saadud grippi, seda suurem on tõenäosus, et inimese ja linnu gripp seguneb inimesel.”

Meritsa sõnul on sadadest tuhandetest loomade seas levivatest viirustest vaid mõni üksik, millel on viimase saja aasta jooksul õnnestunud inimesele üle kanduda. Sars on pärit nahkhiirtelt, samuti ebola, HIV ahvidelt ning hantaviirused ning Sin Nombre närilistelt.