“Me ei tahtnud võtta osa üritusest, millel osales ka Harry Männil,” ütles saatkonna pressiatašee Eric A. Johnson BNS-ile vastuseks küsimusele, miks suursaadik jättis tulemata KUMU avamisüritusele 17. veebruaril, vahendab PM Online.

“Ameerika Ühendriigid usuvad, et töötades Teise maailmasõja ajal [Eesti] poliitilises politseis, osales Männil koos natsidega jälitustegevuses, mis vastavalt Nürnbergi hartale on inimsusevastane kuritegu,” ütles Johnson.

Johnsoni sõnul ei ole selle järelduseni jõudmise põhjused muutunud ning saatkond on oma seisukohta selgitanud ka Eesti ametivõimudele.

Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk ütles BNS-ile, et Kumu avamisel osales arvukas diplomaatiline korpus. Valk lisas, et temani pole jõudnud ametlikku selgitust selle kohta, miks veel avamispäeva hommikul osalemisest huvitunud USA suursaadik eemale jäi.

Ligi viis aastat kestnud ülimahukas uurimine ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Venezuelas elaval Eesti ärimehel Harry Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist tema kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.