Hiljutise Faktumi hiljutine kohaselt ei poolda 71 protsenti inimesi laste kasvamist samasooliste inimeste peres. Sellise protsentuaalse jaotuse on ilmselt põhjustanud kummalised müüdid, kirjutab Kristina Mänd Eesti Päevalehe arvamusveerul.

Samasooliste perede teke ei sõltu ühiskonna survest — neid tekib niikuinii, ongi juba tekkinud, neid on alati olnud, kirjutab Mänd. „Nad ei reklaami ennast, aga neid ei tohi kindlasti kiusata. Neid on ja saab olema. Küll aga sõltub palju ühiskonna ja valitsuse toest.”

”“Meil” ei ole midagi kaotada, aga “neil”, see tähendab tegelikult kõikidel meil — ilma jutumärkideta — on palju võita,” nendib autor.

Samasoosuhteid eelistavaid inimesi on keskeltläbi kümnendik elanikkonnast. „Oleks meeldiv, kui mõni poliitikas adekvaatselt tegev jõud vaevuks võtma sel sugugi mitte väheolulisel teemal seisukoha,” lausub Mänd.

Autor lükkab ümber arvamuse, nagu ei õpiks laps samasooliste vanematega peredes õigeid pereväärtusi.

„Kui pereväärtusi üldse leidub, siis on nendeks armastus, sallivus, heatahtlikkus, hoolivus, lugupidamine ja lojaalsus,” seletab ta. „Hea pere väärtused ei sõltu vanemate seksuaalsest orientatsioonist, vaid inimeste sisimast kultuurist, taustast ja keskkonnast.”

Väidetakse, et kuna samasoolised inimesed omavahel lapsi ei saa, pole selline pere loomulik. Kuid paljud muudki paarid ei saa lapsi ja neid aidatakse, nendib Mänd. „Sellise loogika alusel tuleks keelata ka viljakusravi, kehaväline viljastamine ja kasuvanemad. Geipaari puhul on lahendused samad kui peredes, kus kaks vanemat omavahel lapsi ei saa.”

Lapse elus peab ikka valitsema tasakaal. „Kuid paljusid lapsi kasvatab niikuinii kaks samast soost inimest — ema ja vanaema, isa ja onu jne. Kas siis keelame sellegi? Kui isa on tuhvlialune ja ema võimas matroon või isa joodikust peksja-macho ning ema hädaldav kolkisaaja — millised lapsed kasvavad sellises peres,” pärib autor.

Ja milline on üldse loomulik pere, küsib Mänd. „Kas see on loomulik, et inimesed, kes ei saa iseendagagi hakkama, sünnitavad lapsi?”

Kolmandaks müüdiks on arvamus, et lapsed ei saa teada, kuidas “asi tegelikult käib”. „Kuid lapsed ei ela vaakumis,” selgitab autor. „Raamatud, televisioon ja internet on kättesaadavad kõigile. Lapsed teavad, kuidas asi käib, ja saavad seda sageli teada sõltumata oma vanematest.”

Samasooliste vanematega peredes kasvavat lapsedki geideks. „Oleks huvitav teada, kust need gei-inimesed on küll seni sündinud,” imestab Mänd. „Uuringud näitavad, et vanemate seksuaalsel suundumusel ei ole laste enda seksuaalse orientatsiooniga mingit pistmist.”