Pooled venelastest kiidavad nõukogude aega

Pool Eesti venekeelsest elanikkonnast leiab, et nõukogude ajal oli elu parem, eestlastest arvab nii ligi kolmandik.

Küsimust “Kas tavalise inimese elu oli nõukogude perioodil parem kui tänases Eestis?” jaatas täielikult 12 protsenti mitte-eestlastest, üldiselt oli sellega nõus 39 protsenti, vahendab PM Online.

Kindlalt pidas nõuka-aega praegusest paremaks seitse protsenti vastanud eestlastest, üldiselt oli seda meelt 22 protsenti.

66 protsenti eestlastest arvas möödunud nädalal korraldatud BNS/Faktumi uuringu järgi, et praegu on Eestis tavainimesel parem kui nõukogude ajal. Venekeelsest elanikkonnast arvas nii 38 protsenti, teatas raadio Kuku.

Ka 55-74-aastastest eestlastest ei nõustunud 60 protsenti väitega, et nõukogude aastatel oleks elujärg parem olnud. 18-30-aastastest eestlasest leidis 71 protsenti, et praeguses Eestis on tavalisel inimesel elu parem kui nõukogude ajal.

Küsitletud mitte-eestlastest ütles 35-74-aastaste vanuserühmas 52 protsenti, et nõukogude ajal oli parem elada, 18-34-aastastest arvas nii 48 protsenti.

Faktumi juht sotsioloog Juhan Kivirähk ütles, et eestlaste ja venekeelsete elanike jaoks on arvamuse kujunemisel nõukogude ajast ühine majanduslik faktor. “Majanduslik heaolu polnudki võib-olla nii kõrge, aga silmatorkav ebavõrdsus puudus, vara oli jaotunud võrdsemalt,” rääkis Kivirähk.

Venelaste elu Eestis on praegu Kivirähki sõnul ka seetõttu raskem, et lisaks vene keelele on vaja osata ka eesti keelt.

Faktum küsitles BNS-i tellimusel 20.-22. juunini 401 inimest üle Eesti.