„Ideeline kommunist pole ma kunagi olnud; põhjusi nõukogude režiimi umbusaldavalt suhtuda tekkis juba lapsepõlves, kui Stalini esimesel võimuaastal hakati meie sugulasi küüditama,” ütles Rüütel intervjuus Elukirjale.

„Kommunistlikku parteisse astumise põhjuseks sai see, et 1963. aastal asusin juhtima Tartu Näidissovhoosi. Siis ei saanud enam parteisse astumist vältida,” tõdes Rüütel.

„Minu ja paljude teiste jaoks oligi tegu tolle ajastu paratamatusega: selleks et mingilgi määral kontrollida Eestis toimuvat, pidi eestlaste arv võimustruktuurides ulatuma üle teatud kriitilise määra.”

Rüütli sõnul oli taasiseseisvumisele eeltingimuste loomisel nende inimeste tegevus samamoodi oluline nagu dissidentide või pagulasaktivistide tegevus. Üks ilmekamaid näiteid on fosforiidisõjas saavutatud võit, ütles ta.

President ütles, et seega pole tal vaja häbeneda kunagisi 9. mai võidupüha tähistamisi ega pärjaviimisi Lenini ausamba jalamile. „Mis ma neist kunagistest pärjapanekutest ikka häbenen — mis olnud, see olnud.”